Võrumaale hakatakse rajama Eesti esimest päikeseparki
Kui algul oli Austraalias ja Saksamaal alternatiivenergeetika alal tegutsenud ning hiljuti Eestisse kolinud Michael Wegecsanyi asutatud ettevõttel plaanis püsti panna neljakümnest päikesepaneelidega tornist koosnev päikeseelektrijaam, siis praeguse seisuga kerkib Polikarpusele kuuluva Klõbi talu maadele viisteist torni.
Polikarpus kirjeldas, et iga ligi kuue meetri kõrguse torni küljes on kokku 37 päikesepaneeli. Ühtlasi märkis ta, et Kurenurme päikesepark tuleb eriline selle poolest, et päikesepaneelide efektiivsuse suurendamiseks hakatakse kasutama nn päikesejälgijaid, mille sensorid suunavad paneele pidevalt kõige valgusküllasemate kohtade poole — selgetel ilmadel päikese, pilviste ilmadega aga hõredama pilvisusega taevaosade poole.
„Talvel, kui lumi maas, võivad paneelid vaadata hoopis alla lumelt peegelduva valguse poole,” lisas Polikarpus, kelle sõnul peaks katsejaama toodetud elekter katma umbes sadakonna majapidamise vajaduse.
Kogu projekti maksumus küünib kuue miljoni kroonini, millest poole ehk ligi 2,9 miljonit krooni otsustas hiljuti Energy Smartile toetusena anda keskkonnainvesteeringute keskus; ülejäänud osa investeeringust tuleb ettevõttel endal välja käia.
Polikarpus märkis, et päikesepargi rajamisega soovib Energy Smart vastupidi üldlevinud seisukohale tõestada, et Eestis tasub päikeseelektri tootmist arendada: „Eestis mainitakse taastuvatest energiaallikatest rääkides miskipärast vaid tuult ja biokütuseid, samas on siin päikesekiirgust rohkem kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal."
Klimatoloog Ain Kallis kommenteeris, et päikesekiirguse poolest on Eesti asukoht tõesti võrreldav Põhja-Saksamaaga: „Kümmekond aastat tagasi oli levinud arusaam, et meie oludes on vähe tõenäoline, et päikest hakatakse rakendama elektri tootmisel. Nüüd on tehnoloogia kiire areng selle aina perspektiivsemaks muutnud."
