Sõmerpalu vallas asuvasse Kurenurme külla hakatakse lähiajal püstitama nii Eesti kui ka kogu Baltikumi esimest päikeseparki. Pilootprojekti arendav päikesepaneelide tarnimisega tegelev hulgimüügifirma Energy Smart OÜ loodab, et ilmselt juba kevadel tööd alustav katsejaam kummutab laialt levinud müüdi, nagu ei tasuks siinmail päikesekiirgusest elektrit toota.

Energy Smart OÜ esindaja Viido Polikarpus rääkis, et 100 kW võimsusega ja vähem kui hektaril  laiuma hakkava päikesepargi rajamise esimesed ettevalmistustööd tehti ära juba möödunud aasta sügisel, nüüd aga on talve jooksul plaanis „päikesetornide” vundamendid maha saada ning samuti rajada kaablikraavid ja parki ümbritsema hakkav aed. Kokku peaks nendele töödele kuluma kolm kuud.

Kui algul oli Austraalias ja Saksamaal alternatiivenergeetika alal tegutsenud ning hiljuti Eestisse kolinud Michael Wegecsanyi asutatud ettevõttel plaanis püsti panna neljakümnest päikesepaneelidega tornist koosnev päikeseelektrijaam, siis praeguse seisuga kerkib Polikarpusele kuuluva Klõbi talu maadele üksteist „päikesetorni”. Iga ligi kuue meetri kõrguse torni küljes on kokku 44 päikesepaneeli. Seejuures tuleb Kurenurme päikesepark eriline selle poolest, et päikesepaneelide efektiivsuse suurendamiseks hakatakse kasutama nn päikesejälgijaid, mille sensorid suunavad paneele pidevalt kõige valgusküllasemate kohtade poole – selgetel ilmadel päikese, pilviste ilmadega aga hõredama pilvisusega taevaosade poole. Talvel, kui lumi maas, võivad paneelid pilvise ilmaga vaadata hoopis alla lumelt peegelduva valguse poole.

Elekter sajale majale

Arvestuste kohaselt võib Kurenurme päikesepark aastas toota kuni 150 megavatt-tundi elektrit, mis peaks katma umbes sadakonna majapidamise vajaduse. Pargi päikesekiirgust elektrienergiaks muundavate seadmete eluiga küünib ligikaudu 30 aastani.

„Meie eesmärk on näidata, et andmed, mis kinnitavad, et Eestis on rohkem päikeseressurssi kui Poolas või Ida-Saksamaal, on tõesed, ja et siin peaks samuti päikeseenergiat kasutama,” sõnas Polikarpus.

Kurenurme päikesepargi rajamine läheb maksma ühtekokku ligi 384 000 eurot (6 miljonit krooni). Keskkonnainvesteeringute keskus toetas mullu seda pilootprojekti 179 000 euroga (2,8 miljonit krooni), kliima- ja energiaagentuur (KENA) on omakorda ettevõtmist toetanud

32 000 euroga (0,5 miljoni krooniga). Lisaks sellele laenas KENA Energy Smartile päikesepargi püstitamise rahastamiseks madala intressimääraga veel

83 000 eurot (1,3 miljonit krooni).

Seni on Eestis päikese kiirgusenergiat kõige enam kasutatud suvekuudel majapidamisvee soojendamiseks, elektrit pole sellest peaaegu üldse toodetud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on Kurenurme lähitulevikus kerkiva päikesepargi puhul märkinud, et selle tööst saadavate andmete põhjal saab tulevikus otsustada, kas ja millises mahus on mõttekas Eestis päikesest elektrienergia tootmist arendada ja toetada.

Kallid monokristallid

•• Päikesepatareide kõrge hind on seotud nende tootmiseks kasutatava materjali kallidusega. Enamik praeguseid päikesepatareisid on valmistatud kristallilisest ränist. Kuigi räni on looduses üks levinumaid elemente, on selle päikesepatareides kasutamiseks sobilike ülipuhaste monokristallide tootmine väga keeruline ja kallis. Seejuures on viimastel aastatel räni monokristallide hinda tugevalt kergitanud ka üha suurenev nõudlus.

•• Moodsate päikesepaneelide garanteeritud eluiga ulatub kolmekümne aastani, nende valmistamiseks kulutatud elektrienergia toodetakse tagasi umbes paari aastaga.

•• Eesti kõige päikeselisem kant on Vilsandi, kus päike võib paista kuni 268 päeval aastas, ning kõige pilvisem on Kuusiku.