Arendajate hinnangul muutub makseraskustesse sattunud laenajate tarbeks välja töötatud „võtmed tagasi“ põhimõte, mis rakendub 1. märtsil, suureks komistuskiviks paljudele lätlastele, kes soovivad edaspidi korterit osta.

„Seda muudatust vastu võttes, mis pidi tegema suurele osale Läti elanikele kinnisvara ostmise jõukohasemaks, tegi seadusandja neile tegelikult hoopis karuteene. Suur osa krediidiasutusi on juba praegu tõstnud sissemakset 40 protsendile kinnisvara hinnast, mille tulemusena need, kes plaanisid osta uue elamise, on sunnitud oma plaanidest loobuma. Lisaks on mitu kommertspanka väljunud riiklikust noorte perede toetamise programmist,“ kommenteeris YIT Celtniecība juhatuse esimees Andris Bože.

Õli valab tulle ka immigratsiooniseaduse muudatus, millega tõsteti elamisloa saamise eelduseks olevat investeeringute piirmäära 145 000 eurolt 250 000 eurole. Lisaks tahetakse keelustada elamislubade andmine venemaalastele. See muudatus kustutab arendajate sõnul ka välisinvestorite huvi Läti kinnisvara vastu.

„Kinnisvarasektor kannab sel aastal väga suuri kahjusid, kuna väheaktiivsed saavad olema nii välisinvestorid kui ka kohalik turg,“ võttis Bože kahe seadusmuudatuse mõju kokku.

„Tuleb tunnistada, et Läti seim on teinud kõik endast oleneva, et viia kinnisvarasektor krahhini. Ilma välisinvestoriteta ei suudeta lõpetada neidki projekte, mida on juba alustatud, ja juba valminud projektid ei leia lihtsalt ostjaid. Samuti on oodata ehitussektoris tööpuuduse järsku tõusu. Need seadusemuudatused jätavad endast maha kaugeleulatuvad mõjud ja hakkavad mõjutama ka valitsuse enda projekte,“ viidati riiklikule noorte perede toetamise projektile, mille raames oli kavas toetada noori peresid esimese eluaseme soetamisel kokku poole miljoni euroga.

Arendajad hoiatavad, et kui „valitsus ei tee lähiajal läbimõeldud ja loogilisi otsuseid“, saabuvad Lätile taas väga rasked ajad ja inimestel ei jää muud üle kui emigreeruda.