Digitaalne toiduohutuse dokumentatsiooni haldamise programm FoodDocsi asutaja märkis, et seega on hetkel Eestis olukord, kus kogu kontroll toidu puhtuse üle lasub vaid toidu valmistamise, müümise ja kohaletoimetamisega tegelevatel ettevõtetel.

Seadusest tulenevalt on kõik sellised ettevõtted kohustatud omama ettevõtte toiduohutuse plaani (enesekontrolliplaani): milles ettevõte kirjeldab enda tegevusi toiduohutuse tagamisel. Suur osa sellest on töötajate tegevuste kirjeldused: puhtuse tagamine, õiged temperatuurid toidu töötlemisel ja turustamisel. Oleme olukorras, kus paljud ettevõtted on kiirkorras asunud oma tooteid müüma läbi toidukullerite ning peavad ellujäämise kõrvalt üle vaatama ka toiduohutusplaanid.

Liivat tõi välja, et jaekettide poolt ajutiselt kaasatud tööjõud: kas need inimesed, kes komplekteerivad kaupu, on läbinud toiduohutuskoolituse? On nad ka terved? Kas ja kuidas neid kontrollitakse?

“Tänases olukorras on paljude toiduettevõtete jaoks oma toodangu realiseerimine elu ja surma küsmus ning sellistel hetkedel võivad jääda ohutusprotseduurid unarusse,” nentis Liivat. “ Sõltumata kriisist, ei tohi me unustada, et kogu inimesteni jõudev toit peab olema ohutu, sest muidu vohab meil lisaks viirusele varsti ka listeeria, salmonelloos vms. Ei tohi unustada, et ka Covid-19 viirus sai alguse ju kalaturult, mis on samasugune ettevõte kui burgeriputka või koduköök,” lisas ta.

Selleks, et aidata ettevõtetel täita oma toiduohutusnõudeid võimalikult lihtsate vahenditega, korraldab FoodDocs alates 31. märtsist kuni kriisiperioodi lõpuni iga nädala teisipäeval kell 15:00 vebinari “Lihtsad tööriistad toiduohutuses”.

Ons aga tõesti olukord toiduohutusega nii riskantne ning veterinaar-ja toiduamet jätnud selle tähelepanuta?

Veterinaar- ja toiduameti kommunikatsioonispetsialist Elen Kurvits teatas, et tõepoolest on amet alates 16. märtsist riske hinnates võimalikus ulatuses edasi lükanud plaanilised järelevalvetoimingud, mis nõuavad kohapealset kontrolli.

Lihakäitlemisettevõtetes ja piiridel jätkub tema kinnitusel tavapärane töö, senisest ulatuslikumalt kasutatakse kontaktivaba järelevalvet (tõendavad dokumendid, video- ja fotomaterjal, toidu tootjate e-keskkonnad jms).

Kaubavahetuse jätkumise võimaldamiseks väljastatakse sertifikaate maakondade keskustest. „Amet säilitab oma valmisoleku reageerimaks ohuolukordadele nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ning loomade väärkohtlemine,“ kinnitas Kurvits.

Kurvitsa sõnul on sammud astutud selleks, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. Kogu suhtlus toimub, kas telefoni, e-posti või kirja teel. „Kõikidele kirjadele ja telefonikõnedele vastatakse,“ kinnitas ta.

Amet palub klientidel kõik võimalikud toimingud teostada e-kanalites. Andmeid ja taotlusi saab edastada läbi riikliku alkoholiregistri ja kutselise kalapüügi registri. Samuti on läbi maaeluministeeriumi kliendiportaali võimalik teha väljaveosertifikaatide taotluseid.

Veterinaar- ja toidulaboratooriumis jätkuvad loomahaiguste laboratoorsed uuringud ja toidu nõuetekohasuse hindamine. See tähendab Kurvitsa kinnitusel, et kõik laborisse toodud proovid analüüsitakse. Vastu võetakse ka jahimeeste poolt võetud organi- ja vereproovid ning loomapidajate proovid, mida soovitakse analüüsida loomahaiguste suhtes.
„Rõhutame siinjuures loomapidajate ning toidu tootjate, valmistajate ja toidu tarbijale üle andjate vastutust oma tegevuse nõuetekohasuse tagamisel, seda ka väheneva järelevalvekoormuse tingimustes,“ lausus Kurvits.

Sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja veterinaar- ja toiduameti koostööl on valminud ka COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele. Lisaks on VTA kodulehel leitavad erinevad juhised nii toidukäitlejatele kui ka loomapidajatele.