Vundamendi soojustamiseks on viimane aeg

 (1)

Vundamendi soojustamisest ja hüdroisolatsioonist sõltub maja tervis ja eluiga.

Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro-isolatsioonitööd ja radoonikaitse, kui seda on vaja. Diplomeeritud ehitusinsener ja Isoveri tehniline konsultant Indrek Sniker soovitab need tööd ühildada, kasutades vee- ja radoonikindlaid membraane.

Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad, hoiatab Sniker. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdro-isolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb.

“Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem,” ütleb Toomas Rähmonen Termopilt OÜ-st. “Enamasti on soojustusega arvestatud, kuid pahatihti on soojustuskiht ebapiisav. Teravam on probleem põrandaküttega hoonete puhul, kus põrandate temperatuur on tänu küttekehadele kõrgem. Siis põhjustab ebapiisav soojustuskiht ka suuremaid kadusid,” lisab ta.

Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat.

Sniker soovitab aga iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskusreÏiimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda.

“Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua,” hoiatab ka Rähmonen. Tema sõnul on 15-aastaste ja vanemate majade soklid üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kontsentreeruma sokliossa.

“Kui rääkida sokli soojuskadudest, siis ühiku kohta (W/m2) on need vanadel hoonetel enamasti suured, ületades soovitatavat tulemust mitmeid kordi,” ütleb Rähmonen. “Samas hoone kogu energiabilansist moodustab see vaid mõne protsendi.”

Soojustamine

Vundamentide ja soklite isoleerimiseks sobivad materjalid, mis taluvad külma, niiskust ja pinnase liikumisest ning külmakergetest tulenevaid pingeid. Enim kasutatakse selleks puhuks vahtpolüstüreenmaterjali XPS-i (Extruded polystyren) ja EPS-i (Expanded polystyren). EPS-vahtpolüstüreen on paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal. XPS-vahtpolüstüreen on valmistatud aga ekstuudermeetodil ehk materjal pressitakse vormi surve all. Seega tekib kinnine kärgstruktuur, millesse praktiliselt niiskus ei tungigi, sest mesilaskärje sarnane struktuur on poorideta.

Välishüdroisolatsiooni paigaldamise eesmärgiks on takistada ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Selleks kasutatakse eri vahendeid. Näiteks sokliosa ülekrohvimist, mis parandab konstruktsiooni välisilmet ja kaitseb ilmastiku eest. Samuti bituumenkihi pealepõletamist, mis takistab vundamendi niiskumist.

Väliminehüdroisolatsioon

•• Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist.

•• Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsement-

krohv.

•• Võimalikud välishüdroisolatsioonisüsteemid: jäik või elastne mineraalne isolatsioonivõõp;

ühe- või kahekomponentne bituumen-pakskiht; veetihedad bituumenpaanid; veetihedad tehismaterjalist paanid; tihendus-

krohv tsemendi baasil.

•• Ehitiste projekteerimisel tuleks igal juhul eelistada ehitise hüdroisoleerimist väljastpoolt. Nii takistatakse vee ja niiskuse tungimine piirdekonstruktsioonidesse.