On talv ja pime, aga lund ei ole. Selle asemel on tuul ja õues miinus 15 kraadi. Istud hommikul köögilaua ääres, ahi köeb, aga jalad ikkagi külmetavad. Tundub nagu vuhiseks tuul varvaste ümber. Kraadiklaas näitab seinal +19, põrandal aga üle +12 ei näita. Mida ette võtta? Kas vundamenti soojustama hakata?

OÜ Vennad Ehitus juhatuse liige Andrus Mutli ütleb, et keset talve pole mõtet suurt midagi teha. Õigemini ei saagi teha, sest maa on külmunud ja see teeb töö väga kalliks. “Aga esmaabi korras võib ümber maja vundamendi äärde kuhjata lund. Lume puudumisel on kasutatud ka põhumatte,” soovitab Mutli võimalust.

Mutli lisab aga, et iga maja vundamenti soojustada ei tohigi. Kui maja taldmikul puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, võib vundamendi soojustamine halba teha. Vundamendi vertikaalsoojustus takistaks kapilaarniiskuse väljaaurumist ja kogu niiskus imenduks tasapisi ülemistesse konstruktsioonidesse.

Mõni, kellel on maja alla kelder, üritab vundamenti ja kogu keldrit soojustada seestpoolt. “See on täiesti vale. Seestpoolt soojustamisega tekitate nullpunkti seina sisse soojustuse taha. Välissein külmub nii läbi, sest tänu sisemisele soojustusele maja enda soojus seinas enam plusstemperatuuri ei hoia.”

Kui aga põrandapragudest suisa külma tuult puhub, ei pruugi viga üldse vundamendi soojustuses olla. “Ega villaga soojustus polegi mõeldud tuult kinni hoidma, selle jaoks on ikka tuuletõke,” juhib Mutli võhikute tähelepanu elementaarsele asjale. Alt tuulutatava põranda puhul võib külma õhuvoolu põhjustada see, kui olete unustanud tuulutusavad talveks sulgeda. Võimalik on seegi, et mingil põhjusel on soklisse praod tekkinud, kust tuul sisse pääseb.

Kui sokliosa on laotud fibo-plokkidest, peaksid need olema kindlasti üle krohvitud. “Fibo-plokk on nii poorne materjal, et krohvimata tulevad sealt tuul ja vesi vabalt läbi,” selgitab Mutli.

Talvel ei maksa siiski krohvima hakata, tuleb kevadet oodata. Mutli õpetab ka, et krohvimisel tuleks plokipind armeerida. On olemas spetsiaalsed krohvimiseks mõeldud liimsegud, millele võrk sisse käib. Lisaks tavalisele krohvile võib sokliosa fibo-plokkide viimistlusel kasutada ka näiteks kivipuruviimistlust, mis jätab terrasiitkrohvi mulje. Kasutada võib ka Tempsi plaati.  

Maapind tuleks maja ümber ka pisut lahti kaevata, et sokkel saaks kogu ulatuses üle krohvitud. Mutli tunneb kaasa neile, kes sellise räige ehitusvea avastavad alles siis, kui majaümbruse haljastus ammu tehtud ja vundamendi ääres suured taimed kasvavad.