See ei ole stseen gängsterifilmist, vaid hoopis inglise jalgpalli suurima tulevikulootuse, Wayne Rooney mängijaõigustega seotud ärinõupidamine 2003. aasta juunis.

Briti kolme suurima jalgpallureid vahendava ettevõtte hulka kuuluva Proactive?i asutaja Paul Stretford on nimelt Wayne Rooney agent, samale rollile pretendeeris aga teinegi mees. Mõlemad pooled palkasid oma väidete kinnitamiseks appi Londoni allilmas tuntud gängsterid. Stretfordi ?katus? osutus nõrgemaks ja ta pidi lõpuks veerand miljoni naela (5,6 miljoni krooni) võrra taskut kergitama.

Käesoleva aasta oktoobrikuus kukkus aga nende sündmustega seotud kohtuasi kokku, sest kohus ei pidanud Stretfordi usaldusväärseks tunnistajaks.

Kaotatud summa õnnestus tal igatahes tagasi teenida ? Rooney siirdumisel Evertonist Manchesteri Unitedisse kukkus Stretfordile klubilt 1,5 miljonit ja mängijalt endalt pool miljonit naela (kokku 45,2 miljonit krooni).

Ainult skandaalid

Viimase aja välisajakirjanduses ilmunud jalgpalliagentide tegevust käsitlevad artiklid on peaaegu eranditult negatiivsed. Ei ole ka ime ? agentide varjulises maailmas toimuv pääseb avalikkuse nägemisulatusse tavaliselt vaid siis, kui puhkeb mõni skandaal. Selliseks näiteks on oktoobris Inglismaal alanud kohtuprotsess, mille algatas Fulhami jalgpalliklubi oma endise peatreeneri Jean Tigana vastu. Selle käigus selgus, et Lyoni jalgpalliklubi poolt uusi mängijaid otsima palgatud agent Pascal Boisseau oli ?leidnud? Auxerre?ist ühe enda hoolealustest ? Steve Marlet. Kui viimane Lyoniga lepingut sõlmis, esindas Boisseau läbirääkimistel mõlemaid pooli.

Marlet? siirdumisel Lyonist Fulhamisse suutis aga Boisseau oma partneritega juba kõiki kolme osapoolt esindada, saades selle eest ka mõlemalt klubilt tasu. Selline tegevus on küll FIFA reeglitega keelatud, kuid nendest hiilitakse pahatihti kõrvale. Nii ei olegi imestada, et paljud asjatundjad jalgpalli lahutamatuks osaks saanud agente juba aastaid nuhtluseks peavad.

Agendid koorivad

Inglise jalgpalliliiga endine esimees Keith Harris kommenteeris The Independentile, et tema ei mõista, miks on agentidele makstav vahendustasu sedavõrd kõrge, ega seda, miks peavad klubid maksma agentidele, kes esindavad nendega läbi rääkides mängijaid. Samuti ei ole Harrise sõnul sugugi kindel, et jalgpalliagentide taskusse minevad summad sealt kuhugi edasi ei liigu.

Uue lehekülje jalgpallurite vahendusega seonduva vallas keeras maailma suurim jalgpalliklubi Manchesteri United, kes alates käesoleva aasta algusest hakkas suuraktsionäride JP McManuse ja John Magnieri surve tulemusel kõigi üleminekutega seoses avalikustama ka agentidele makstavaid summasid.

Septembri lõpul avaldatud aruandes toodi välja vahendustasud, mis klubi möödunud hooajal agentidele maksis. Kogusummaks oli 8,5 miljonit naela (190 miljonit krooni).

Iisraeli suurvahendaja

Kõige suurem tükk sellest kukkus Iisraelist pärinevale Pini Zahavile, kes teenis kokku 1,8 miljonit naela (40 miljonit krooni). Suurima ühe tehingu eest makstud tasu, 1,1 miljonit naela (ligi 25 miljonit naela) sai Giovanni Branchini, kes vahendas Christiano Ronaldo Lissaboni Sportingust Inglise klubisse.

Jalgpalliklubid, mis Inglismaal on enamikus börsiettevõtted, hoiavad teiste aktsiaturul noteeritud firmadega võrreldes oma rahaasju üsnagi peidus. Manchesteri United pidi saladuseloori kergitama tänu kahe jäärapäise investori survele, kellele kuulub kahe peale 29% klubist. Teisi klubisid ilmselt selline pressing ei ohusta. Londoni finantskeskuses Citys näiteks teema kedagi eriti ei huvita ? fondijuhid on juba ammu jalgpalliklubide aktsiad kahtlaseks investeeringuks tunnistanud. Nii jäävad enamiku klubide aktsiaid vaid jalgpallihuviliste eralõbuks.

Newcastle?i United näiteks ongi juba kuulutanud, et nemad ei kavatse agentide rahakoti sisu paljastamisele kaasa aidata. Vastupidiste seisukohtadega on aga esinenud näiteks Aston Villa ja Tottenhami Hotspursi esindajad, kes sooviksid mängijate klubivahetustesse rohkem selgust tuua.

Inglismaal toimuvat aga ei anna võrreldagi Itaaliaga, kus viimastel aastatel ajab üks skandaal teist taga. Veebruaris otsis finantspolitsei läbi kõigi 42 riigi kahes kõrgemas liigas osaleva klubi kontorid. Huvi tunti jalgpalluritega sõlmitud lepingute vastu, kuna kahtlustati, et klubid on finantsseisu paremas valguses näitamiseks oma mängijate eest saadud üleminekutasusid tegelikkusest suuremaks valetanud.

Otsesed süüdistused raamatupidamise ilustamises on tõstatatud kahe Roomas paikneva jalgpallihiiglase juhtide, AS Roma presidendi Franco Sensi ja endise Lazio presidendi Sergio Cragnotti vastu. Juba varem on luubi alla võetud Lazio ja skandaalselt pankrotistunud Parmalat kontsernile kuuluva Parma vahel toimunud mängijate liikumised (tuntuim neist on praegu Chelsea?s palliv Hernan Crespo).

Cragnotti istub aasta algusest saadik koduarestis süüdistatuna pettuses ja talle kuulunud toiduainetööstusettevõtte Cirio pankrotis. Muu hulgas pannakse Cragnottile pahaks ka seda, et Lazio mängijatele maksti 1999?2000 hooajal võidetud Itaalia meistritiitli eest preemiat Cirio rahakotist.

Asjatundjate hinnangul kahvatuvad aga Euroopa skandaalikesed Lõuna-Ameerika korruptiivse imedemaailma kõrval. Paar aastat tagasi näiteks avastas üks juhtiv Euroopa klubi Argentinast jalgpallurit ostes, et tollel oli seitse mitteametlikku ?osanikku?. Kuigi kogu üleminekutasu läks ametlikult mehe klubile, venis tehing, kuni kõik varjatud osanikud endale mõnes maksuparadiisis pangaarve jõudsid avada.

Eestis üks agent

Brasiilia jalgpalli tundvad inimesed aga näiteks kahtlustavad, et viimastel aastatel riigi koondisest läbi käinud mängijate rohke arv on tingitud sellest, et jalgpalluri hind kerkib märgatavalt, kui ta on vähemalt korra Brasiiliat esindanud.

Eestis tegutseb jalgpallurite vahendamise vallas FC Flora süsteemis FIFA juures registreeritud ainsa siinse agendina Tarmo Lehiste. Ajakirjanduses on varem teda ja Aivar Pohlakut seostatud teiste hulgas ka näiteks Tore Andre Flo ja Georgi Kinkladze Inglismaale siirdumiseni viinud tehingutega. Ning ka sellest pajatatud, kuidas välismaised partnerid on neil seejuures nahka üle kõrvade üritanud tõmmata.

Briti jalgpalli rikkaimad jälgivad mängu tribüünilt

?? Kui võrgukiri FourFourTwo reastas rikkaimad Briti jalgpalliga seotud inimesed, siis esikohas kahtlust ei tekkinud. Roman Abramovitš oma 169 miljardile kroonile hinnatud varandusega saavutaks ilmselt sama koha ka analoogses üleilmses edetabelis.

?? Tottenham Hotspuri ja Glasgow Rangersi osanik Joe Lewis on 41 miljardi krooniga teine ning teise Glasgow klubi Celticu suurosanik Dermot Desmond 19 miljardi krooniga kolmas. Viimane omab osalust ka Manchester Unitedis, esikümnesse kuulub veel neli selle klubi osanikku, esisajas on aga kokku kuraditosina jagu klubiga seotud isikuid.

?? Esimese mängijana on David Beckham oma pooleteise miljardi krooniga alles 41. kohal. Esisaja hulka pääsesid ka kaks treenerit ? 92. kohal Manchester Unitedi sir Alex Ferguson 339 miljoni ja viimasel Inglise koondise treener Sven-Göran Eriksson 226 miljoni krooniga.