„Tänu odavale Hiina, India ja Aafrika tõõjõule on tööjõu hind vähenenud. Meil on ligi miljard uut töökäte paari. See on ülisuur trend ja seda on kõikjal näha. USA tööstustöölise palk on täna väiksem, kui see oli 1972. aastal. See näitab, kui suur see teema on," ütles ta.

Wahlroos nentis, et sellega tekib paljudel Euroopa inimestel suur probleem, sest seni on nemad teinud odavat tööd. Makrotasandil on aga tegu huvitava küsimusega. USA on sellega kohanenud, aga vana Euroopa ei ole oma tööturgu avanud.

„Me oleme kaotanud konkurentsieelise. Oleme arvanud, et meie sotsiaalne mudel on kõige õigem, aga reaalsus on täiesti erinev."

Wahlroos tõi Euroopa probleemidena välja ka Venemaa ja Frankfurti.

Esimese mitte eelkõige sõjalisest ohust tingituna vaid seetõttu, et Venemaale läheb nende praegune tegevus väga palju maksma. See omakorda nõrgendab Euroopat.

Kui USA mõne aasta pärast energiasõltumatuks saab, siis muudab see omakorda väga palju. Nafta hind aina langeb, uued tehnoloogiad võtavad võimust. Wahlroos lisas, et tema hinnangul ei käitu Vladimir Putin irratsionaalselt nagu paljud on öelnud.

„Kujutage end ise ette tema olukorras. Teil on kuni 60 miljardit dollarit ja kui te nüüd võimu kaotaks, siis kukuks kõik kokku. Te püüaksite ka iga hinna eest oma positsiooni hoida ja seda parandada. Putin ei saa sellest välja tulla," ütles Wahlroos.

Frankfurtis asuv Euroopa Keskpank peaks aga mehe sõnul järelvalve rolli ka tegelikult täitma hakkama.

„Euroopa peab olema liberaalne ja avatud. Peamine on reageerida uuele tööturule."

Eestlastele ütles Wahlroos, et ta usub, et meie riik on väga hea potentsiaaliga. Kuna võimalused on neil, kes võtavad uued reeglid omaks, siis väikeriigina on Eestil suurepärane šans.

„Te peaksite eestlaseks olemise üle uhkust tundma ja teie tulevik on väga hea," ütles ta. Öeldes samas, et Soome tulevikuväljavaade on tunduvalt kurvem.