Wall Streeti hunt: hiigelpettur pööras elus uue lehekülje
Kui selgus, et mees oli tüssanud paljusid suurfirmasid ja -ärimehi, pöördus maailm tema vastu. See aga ei löönud Belforti jalust, tänaseks on ta taas tuhast tõusnud. Tema kaks bestselleriks saanud raamatut ja peagi linastub film on selle peamised „süüdlased". Ta suutis oma kuriteo panna teenima.
Enne seda, kui ta 90ndatel oma ettevõtte lõi töötas ta mitmel ala, kuid tema kireks sai just börsimaakleri töö. Ta nägi, kui palju tema vanemad kolleegid sellega teenisid. Amatööriks teda kindlasti pidada ei saanud.
Stratton Oakmont sai kohe edulooks. Ta palkas etteotsa oma sõpru ja lähisugulasi, teiste seas ka enda isa. See tagas, et juhtkond oli tema käpa all, hoides ettevõtte saladusi. Alguses oli nende tegevus siiski aus, kuid soov teenida võimalikult kiiresti võimalikult palju muutis ka nende taktikat.
Üks skeemidest nägi välja selline, et klientidel soovitati kiiresti ja võimalikult palju osta mingit kindlat aktsiat. Järsk nõudluse kasv puhus üles aktsia hinna. Siis müüs ettevõtte maha enda poolt juba varem ostetud aktsiad, saades hiiglaslikke kasumeid. Mõne päeva või nädala pärast kukkus aktsia hind dramaatiliselt ning kõik investorid jäid oma sissepandud rahast ilma.
Väljastpoolt paistis ettevõtte igati edukana ja kuulsus kasvas. Noored mehed ja naised seisid hordidena firma ukse taga soovides sinna tööle asuda. Belfort võttiski reeglina tööle kogenematuid ja rahaahneid noori, kellele ta õpetas, et müük tuleb sooritada iga hinna eest. Nende moto oli „ära pane enne toru käest, kuni klient kas ostab või sureb (buys or dies)". Töötajad elasid laia elu, laristades raha, ostes kalleid esemeid ja kinnisvara. Nad kaotasid pea. Tarvitama hakati narkootikume, seda tegi ka Belfort. Lühikese ajaga suutis ta sattuda helikopteriõnnetusse ning uputada talle kuuluv jaht. Ettevõttel aga läks endiselt edukalt.
1992. aastal jõudsid USA ametnikud petuskeemi jälile ning juba kaks aastat hiljem ei tohtinud mees enam finantsalal töötada. FBI-gi võttis ta ette seoses rahapesu ja mitme teise kuriteoliigiga. Selgus, et mitmed ettevõtte siseringi töötajaid olid juba mõnda aega FBI-ga koostööd teinud. Narkosõltuvuses Belfort lükkas oma naise trepist alla ja püüdis röövida nende ühist last. Pärast kuudepikkust võõrutusravi võttis FBI ta kinni, süüdistatuna rahapesus ja pettuses.
Stratton Oakmont pettis nõnda 1500 investorilt võlja ligi 200 miljonit dollarit. Belfortile määrati nelja-aastane vanglakaristus ja talle määrati 110,4 miljoni dollariline rahatrahv. Kuna ta tegi võimudega koostööd vähenes karistuse pikkus veidi alla kahe aasta pikkuseks.
Vanglas hakkas ta kirjutama raamatut „The Wolf of Wall Street". Ta vabastati vanglast aastal 2006, raamat ilmus 2008. aastal. Veel aasta hiljem ilmus raamat „Catching the Wolf of Wall Street".
Mees kolis Los Angelesse oma lastele lähemale ning lõi ettevõtte Straight Line (Sirgjoon). Ettevõte tegeleb müügitöötajate koolitamise ja rikkuse kasvatamist. Belfort on kinnitanud, et kõik õpetatav on legaalne. Tema enda sõnul on ta muutunud. Mees on muuhulgas ka nõutud motivatsioonikõnede pidaja.
Valitsus aga ei suhtu mehesse mingi lahkusega. Tänaseks on ta maksnud 11,6 miljonit oma 110 miljonilisest võlast. Sissetulekut mehel on ja seda ta ei peida. Elu lõpuni peab mees 50% oma sissetulekutest andma valitsusele.
Film „The Wolf of Wall Streer" linastub peagi maailma kinodes. Režissööriks on Martin Scorsese, peaosas Leonardo Di Caprio. Eesti kinodesse jõuab film saabuva aasta alguses nime all „Wall Streeti hunt".
