Werol läheb energiaärimehele, rapsitootjatele või pankrotti
Ja olukord on keeruline. Seda ilmestab Rosenbergi enda käitumine. Tema tegutsemistes paistab selget närvilisust. Aeg-ajalt lipsab ta lausetesse sisse ?kurat?. Aeg-ajalt kargab Rosenberg laua tagant püsti kiirusega, mis ei teeks häbi isegi olümpiamängude kuldmedali omanikule. Ja kõige selle järel naeratab Rosenberg leebelt. Ta näib üdini maamehena, kes on kogemata lipsu ette pannud. Ainsa vahega, et see isegi sobib talle.
Tuline kohv ja tuline vaidlus
Hetke pärast peaks Rosenberg kokku saama Heino Harakuga. Kõrvalruumis juba käib kõvahäälne, tuline vaidlus. Laual aurab kohv. Ainult magusamaitselised koogilõigud on puudu. Ega loos ei olegi midagi magusat. Kogu see jama segab müügiprotsessi. Harak on KH Energia-Konsulti omanik. See on omakorda AS-i Biodiesel omanik. Ja see omakorda on esitanud Werolile 70 miljoni krooni suuruse killer-nõude, kuna kandis väidetavalt kahju, sest Werol lõpetas ühepoolselt toorainelepingu. Täpsemalt nägi leping ette, et õlitööstus kohustub tuleva aasta augustist Biodieselile müüma aastas kokku 50 000 tonni toorõli müügihinnaga sada eurot alla börsihinna. Rapsiõli börsihind on hetkel umbes 8400 krooni tonn ning see sõltub eelkõige maailma sojasaagist. Haraku firma saanuks rapsiõlist teha keskkonnasõbralikku autokütust. Asi läheb edasi kohtusse, kuna nõude tähtajaks oli lõppenud nädala reede. Nõude suurus 69 926 223 krooni ja 62 senti.
Ärileht on tutvunud selle lepinguga, kust praeguseks on n-ö giljotiin välja kasvanud. Lepingupunktides on tõlgendamisküsimusi, kuid selge nõudekoht justkui puudub. Leping ise tundubki lihtne, nii viiel-kuuel lehel.
Harak ise ei ilmugi kokkulepitud kohtumisele Weroli esindajatega välja. Samas ongi just tema üks kindlamaid jõuõlgu kogu Weroli loos. Ta on juba mõnda aega rääkinud, et tahab Eesti rapsiõlist biodiislit toota. Tehaski on peagi kerkimas. Ja Weroli ülevõtmine annaks siin talle ainult lisaväärtust juurde. Hiigelnõue ja väsitav kohtutee asetab tonnise kaalunupu selgelt tema poolele. Harak kinnitab, et ei näe muid võimalikke stsenaariume, kui et Biodieselil tuleb Werol üle võtta või Werol pankrotistub. Ta lisab, et esitatud nõudega tagab Biodiesel selle, milles oldi poolteist aastat tagasi kokku lepitud. ?Weroli otsus lepingust taganeda lõi meil poole tooraine mahu osas jalad alt. Meiega ei räägitud läbi, pandi lihtsalt fakti ette. Seda aga leping ette ei näinud,? räägib Harak. ?Ja see mõjutab ka Biodieseli tehase finantseerimist. Saksa pangast helistati mulle ja küsiti, et mis teil seal toimub. Selgitasin, et olukord on selline ja lükkame kogu asja selginemiseks kuu aega edasi.?
Esmaspäeval tuligi uudis, et Biodiesel on valmis Weroli ja selle võlad ühe krooni eest ära ostma. Nii ihkab Harak Werolit selgelt endale, kuigi ka talle valmistab muret firma võlakoormus. Rosenberg paneb näpu bilansile ja ütleb lihtsalt, et lühiajalisi kohustusi on liiga palju, kui osa sellest saaks pikaajalisteks ümber muuta, oleks Werol korralik kasumimasin. Praegu peabki Rosenberg suuremate võlausaldajatega läbirääkimisi. ?Seis muutub iga sekundiga,? lisab ta.
Tõtt öeldes on Werol aastate jooksul erinevate stsenaariumitena korduvalt investeerimisekspertide laualt läbi käinud. Ent millist firmat Harak endale õieti praegu ihkab, millisest firmast käib praegu jutt?
Üks Ärilehte nõustanud finantsekspert on ütlemises resoluutne: ?Weroli tehas on invaliidina sündinud laps. Keegi pani äriplaanis täiega mööda, arvatavasti nii tehase ehituse ja seadmete maksumuse eelarvega kui ka ärimudeli osas. Mina seda tehast ei ostaks, kuna olemasolevate kohustuste ja riigi poolt ostjale esitatud tingimustel on tasuvus väga küsitav.?
Ka Rosenberg möönab, et äriplaaniga läks omal ajal nihusti, ent ta on veendunud, et tulevikus on firmast võimalik kasumit välja pigistada. ?Rahatuna tehti nii väike tehas, kus pealegi oli puudu raudteeühendus ja korralik laomajandus,? lausub Rosenberg. ?Kui maailmas ringi vaadata, siis hinda teevad suured, põhiliselt sadamas paiknevad tehased. Taanis suudab tehas aastas miljoni tonniga askeldada, meie ainult 72 000 tonniga.?
Tundub, et täna on tehas elus ainult tarnijate arvelt, kelleks on vaesed Eesti rapsikasvatajad, kes teavad, et pankroti puhul on pangad ja muud kreeditorid neist eespool ja niikuinii poleks midagi saada.
Pilguheit bilanssi
Vaatame korraks Weroli värskelt lõppenud majandusaasta andmetesse ja teeme oletusi ning järeldusi. Praegu on ettevõttel pika- ja lühiajalisi võlgu kokku ligi 70 miljonit krooni. Tarnijatele on võlgu 51 miljoni eest. Riik pani peaminister Andrus Ansipi korraldusega Weroli aktsiate müügil ühe lisatingimuse: ostjal on firmasse vaja investeerida vähemalt 30 miljonit krooni. Nõutud lisainvesteering läheb sisuliselt tarnijate võla katteks. Üles jääb 21 miljonit krooni, mille kohta on ehk võimalik hankida mingi pikendus, et saaks hiljem maksta pluss samas sissetulevate arvetena laekub 14 miljonit krooni.
Aga ikkagi on sellest 30 miljoni kroonisest lisainvesteeringust vähe, sest jooksva äri jaoks on tarvis käibekapitali. Weroli ühe kuu keskmine käive on ligi 43 miljonit krooni, umbes samas suurusjärgus oleks lisaraha veel vaja (20-40 miljonit krooni).
Ja siis pimestab bilansis silmi varude rida ? paberilt näeme, et varud on aastaga suurenenud 20 miljonilt 57 miljonile ja sellest enamuse moodustavad põhitegevusega mitte seotud varud. See on siis Weroli eksjuhi Erki Aavikuga seotud seemneralli. Siin me ei vasta küsimusele, kes selles süüdi on, kuid igal juhul on see halvendanud Weroli finantsolukorda, sest seal on rahad kinni. Ja seemnehind on kõikunud siia-sinna. Aaviku ajal osteti turuhinnast kõrgema hinnaga rapsiseemet ning see tuli hiljem odavamalt maha müüa. On hinnatud, et pelgalt rapsiseemne turuhinna muudatustest teenis Werol 22 miljonit krooni kahjumit.
Aastaga on küll Weroli käive kasvanud, kuid kui vaadata nn tootmiskatet, siis põhitegevuse osas on see umbes 18 protsenti ja koos mittepõhitegevusega ainult kuus protsenti.
Vaatame edasi. Kui osta aktsiad ühe krooniga, siis võlakoormus, mis kaasa saadakse, pluss lisainvesteeringud ulatuvad vähemalt 118 miljoni kroonini (68 mln+30 mln+20 mln). Oletame, et osa olemasolevast laenust on riiklik ja madala intressiga. Siit võib tuletada, et keskmine intressikulu aastas on kuus miljonit krooni. Laenu tagasimaksed küündivad aastas umbes 20 miljoni kroonini. Võtame tagasimakseperioodiks kuus aastat, mis on jällegi lihtsalt oletus.
Raha napib
Lõppenud majandusaasta põhitegevuse ärikasum ulatus 18 miljoni kroonini, mis teeb marginaaliks viis protsenti. Lisame amortisatsiooni 6,5 miljonit krooni ja saame, et vaba rahavoog on 24,5 miljonit krooni. Laenu tagasimaksed ja intressid kokku on 26 miljonit. Sõnaga, kogu teenitav raha läheb võlgade ja intressi katteks. Käibevahenditeks, investeeringuteks ja kasvuks raha pehmelt öeldes napib. Ja muidugi, seda Haraku 70 miljoni kroonist nõuet pole siin üldse arvestatud. See oleks täielik killer!
Mis oleks kõige lihtsam ostjale? Ostjale oleks kõige hõlpsam soetada pankrotistunud ettevõtte varad. Põhivarade bilansiline väärtus on praegu umbes sada miljonit krooni. Varade ostu puhul saab ostja ise otsustada, kas ja mille tootmist jätkata. Arvestades bensiinihinna tõusu, võib olla tasuv kasutada Weroli tootmisbaasi just biokütuse tootmiseks. Siin tekivad küsimused, kas ja milliseid investeeringuid on selleks tarvis lisaks teha ja kas tänased seadmed kütuseärile üldse väärtust lisaksid. Aga on teada, et biokütuse tootmist Werolis on ka varem kaalutud.
Varade ostust võiks olla huvitatud ka mõni Soome õlitootja, kes näeb Werolis odavamat tootmisbaasi kui Soomes. Peamiselt tööjõu, aga võib-olla ka odavama toorme osas. Kuid Soome tootjad kardavad igasuguseid segaseid nõudeid nagu tuld. Kui 70 miljoni kroonine nõue on üleval, siis ilmselt soomlased aktsiaid ostma ei kipu.
Tulemus ongi karmi koega. Kui üldse Werolile leitakse ostja, siis väga madala hinnaga. Rosenberg viitab, et 17 miljonit oleks suurusjärguna riiki rahuldav. Ent... Kui vaadata veel kord bilanssi, siis olemasolev võlg 68 miljonit krooni ja sellele lisanduv investeerimiskohustus 30 miljonit krooni ongi sama, mis on seadmete ja hoonete bilansiline väärtus. Sisuliselt pakubki riik täna ettevõtet müügiks varade bilansilise väärtusega. Aga kui pankrotipesast ostes maksad sada miljonit krooni ja saad vabad käed, siis täna saad kauba peale veel 50 miljoni krooni väärtuses laos seisvat kaupa pluss hunniku tigedaid töötajaid ja tarnijaid.
Soomlaste kõrval on räägitud veel ka leedukate VP Marketi huvist. Samas on tõenäoline, et kui väljastpoolt Eestit leidub Werolile kosilane, siis tema eesmärk on pigem firma sulgemine. Kuna aga riik nõuab uuelt omanikult 30-miljonilist investeeringut, ei tasu välisinvestoritel asjaga üldse jamada. Pidevalt helistatakse ja tuntakse huvi, nii Eestist kui ka mujalt, kinnitab samas Rosenberg. Samuti on Weroli vastu väidetavalt huvi tundnud magusatööstur Oliver Kruuda. Hankijatele tasumata arved on üks Weroli suurimatest murelastest. Üht kopsakamat nõuet ? veidi enam kui 30 miljonit krooni ? hoiab enda käes Kemira Grow-How. Nüüd sahistatakse kuluaarides, et Kemiral on olemas nõudeostja ? ja selleks on Oliver Kruuda. On alust arvata, et Kemiral pole plaanis Weroli vastu pankrotiavaldust esitada. Mõistlik võlausaldaja ? ootab. Kemiraga läbirääkimisi peab ka Harak.
Ja siis on veel väikeaktsionärid. Nad oleksid jõupositsioonil, kui neil oleks ostueesõigus. Kuid seda neil pole. Ja vähemalt osal neist puudub absoluutselt igasugune huvi Weroli vastu. Kes siis veel? Tõelise musta lambana võib huviliste ringi kerkida tulundusühing Kevili, mis koondab 170 rapsikasvatajat üle Eesti ning on järjest võimsamaid tulemusi ette näidanud. Kevili on praegu Weroli võtmepartnereid ning koondab umbes neljandikku kogu Eesti rapsitootmisest. Kuid kas on neil nii palju võimu...
Kevili tegevjuht Aivar Altmäe ütleb otse, et võimu on, aga teemat pole piisavalt arutatud, kuna Weroli müügiteema tuli üsna ootamatult. ?Tõenäosuseg fifty-fifty teeme oma pakkumise,? hindab ta. See oleks koht, kus saaks seemet realiseerida. Kevili on alates Weroli raskustest müünud umbes poole rapsiseemnest hoopis Soome.
Tõenäolisimaks kosilaseks Werolile jääb üle siiski Heino Harak, kelle kasuks räägib huvi Weroli vastu, plaanide kattumine ja selge jõupositsioon. Harakul on koguni nii kindel trump, nagu hoiaks ta skunksi peos, aeg-ajalt loomakest kõhust pigistades ja sabapidi teiste huviliste suunas sihtides.
Kes on Heino Harak?
?? Heino Harak juhib 1991. aastal asutatud firmat KH Energia-Konsult, mis tegeleb kõige elektriga seonduvaga. Firma hooldab 2000. aastast kogu Tallinna linna tänavavalgustust.
?? Samuti on Haraku firma elektriprojekti teinud näiteks Eesti Euroopa Liidu Alalise Esinduse Brüsseli hoonele ja teinud suurtöid Ülemiste kaubanduskeskuses.
?? Lisaks on Harak viimastel aegadel jõuliselt esile kerkinud ka teistes projektides. Muu hulgas tahab Harak kätt proovida taastuvenergia ning biodiisli valdkonnas. Rajamisel on tuulepark ja biodiislitehas. Samuti pakub Harakule huvi kombijaama ehitamine.
Weroli võimalused arvudes
?? Äriplaani järgi ostab Werol talunikelt rapsi kokku hinnaga 3000 krooni tonn, mis teeb kolme tonni hinnaks ligi 9000 krooni. Sellest saab 1,1 tonni õli ja 1,7 tonni kooki. Selle koguse töötlemiseks kulub 900 krooni, mis teeb kogukuludeks 9900 krooni.
?? Saadud õli on võimalik maha müüa hinnaga 9000 krooni tonn, 1,1 tonni kohta ligi 9900 krooni. 1,7 tonni koogi eest saab ligi 4000 krooni, arvestades hinda 2300 krooni tonn. Kokku on seega tulud 13 900 krooni, kulud 9900 krooni, mis teeb kasumiks 4000 krooni kolme tonni seemne kohta, 1300 krooni tonni seemne kohta. Tehase täisvõimsuse juures 120 000 tonni seemet aastas on võimalik seega teenida äriplaani järgi kasumit ligi 150 miljonit krooni aastas, praeguse võimsuse juures 70 000 tonni seemet aastas ligi 70 miljonit krooni.
?? Tegelikkuses on Weroli iga-aastane planeeritud kasum 10-20 miljonit krooni, aga kokku tuleb ikka 10-20 miljoni kroonine kahjum. Põhjus on peamiselt selles, et seoses odavama sojaõli turuletulekuga on ka rapsiõli hind langenud. Ja konkurents tihenenud.
?? Samal ajal on tõusnud rapsiseemne hind. See tähendab kokkuvõttes head elu nii rapsikasvatajatele kui ka rapsiõli tarbijatele, ent raskusi rapsiõlitööstustele.
Allikas: ajakirjandus
Werol pole kordagi kasumisse jõudnud
?? 1997. aastal asutatud AS Werol Tehased töötleb Jõgevamaal Painkülas 72 000 tonni rapsiseemneid aastas, sellest saab 24 000 tonni toiduõli ja 45 000 tonni loomasööta.
?? Eestimaa põldudel kasvab raps tänavu ligi 50 000 hektaril, kokku toodetakse seda aastas üle 80 000 tonni. 18 000?19 000 tonni tuleb talumehi ühendavast tulundusühingust Kevili, mis koondab 170 rapsikasvatajat üle Eesti. Siia kuuluvad Tartu Agro, Haage Agro, Adavere Agro jpt suurtootjad, samuti Jõgeva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Pärnumaa talumehed ning väiketootjad.
?? AS Werol Tehaste suuremad partnerid on lisaks Kevilile veel soomlaste Kesko Agro ja Kemira Grow-How, lisaks otselepinguga tehasele rapsi müüvad tootjad. Rapsi on ostetud ka Lätist ja Leedust.
?? Riik omandas osaluse Werolis Hüvitusfondilt seoses tema tegevuse lõpetamisega. Werol pole kordagi tegutsemise ajal kasumisse jõudnud.
?? 2003/2004 oli kahjum 3,94 miljonit krooni, see oli võrreldes eelnevate aastatega hea tulemus. Ettevõtet juhtinud Erki Aavik sai selle eest ka avalikkuses kiita, kuigi juba siis uuriti tegelikult firma kahtlast seisu.
?? 2004/2005 kahjumiks tuligi 42,5 miljonit krooni, väidetavalt rapsiseemne õigusvastase ülevarumise tulemusel. Werol plaanib selle süüdlaselt sisse kasseerida.
?? Suvirapsi kasvupind oli 2002. aastal 31 500 ja 2003. aastal 45 500 ning 2004. aastal juba 52 800 hektarit ning üha suureneb. Hinnanguliselt peetakse Eesti rapsi piirtootmisvõimsuseks umbes 120 000 tonni.
?? 2004. aasta kevadel hindas KPMG Weroli aktsiate väärtuseks 42,4-49,6 miljonit krooni. Praeguseks on see aga kukkunud olematusse.
Kommentaar
Minu jaoks pole Werol ahvatlev
Veljo Ipits Weroli väikeaktsionär
Kunagi oleme riigile pakkunud võimalust osta väikeaktsionärid välja. Kui riik oleks müümas tervet paketti, mitte 98 protsenti, oleks asi korrektsem. Riik aga on sellest keeldunud, öeldes, et Werol pole kasumit tootnud.
Hüvitusfondi ajal võeti suuri laene kõrgete intressidega ja need kaeti aktsiakapitalist. Kuna Weroli aktsiakapital on kulunud kahjumite katteks, pole olnud mõtet ka väikeaktsionäridel ettevõttesse juurde investeerida. Väikeaktsionäre on ettevõttest isegi välja tõrjutud.
Tegelikult pole ma ettevõttega aktiivselt viimased aastad üldse tegelenud. Väikeaktsionärid on ilma jäänud suurest osast olulisest infost. Olles ise tootmise inimene, oleksin saanud aidata strateegiliste plaanide koostamisel.
Kunagi oli Weroli põhikirjas väikeaktsionäridel ostueelisõigus, ent see võeti juba mõned aastad tagasi välja, kui riigi osalus oli paisunud väga suureks. Mul on endal piisavalt projekte, kuhu investeerida ja millega tegelda. Werol ei ole minu jaoks ahvatlev.
Werolis on liigselt võetud suuri riske lootuses, et ehk läheb hästi. Ka Weroli turundusseltskond pole olnud piisavalt võimekas. Lisaks ei ole firmas suudetud õigel ajal teha investeerimisotsuseid. Näiteks võinuks juba ammu otsustada margariinitehase rajamise vms. Samuti on juba varemgi toimunud firmas kahtlust äratavaid tehinguid, kus Ukrainast või Venemaalt osteti rapsi läbi offshore-firmade. Oleks võinud ka otse osta.
