Järgneb Danske Markets Baltikumi üksuste juht Howard Wilkinson'i arvamuslugu:

Meedia kirjutab pidevalt Kreeka probleemidest, võimalikust euroalast lahkumisest ja nn pangajooksudest Lõuna-Euroopas. See ajab mitmeid inimesi närviliselt pidepunkte otsima, kuna oleme olukorras, kus on väga raske öelda, eriti veel täie kindlusega, mis võib juhtuda paari nädala, paari kuu või ammugi paari aasta pärast.

Meie ehk Danske Marketsi baasstsenaarium näeb ette kontrollitud ja koordineeritud lahenduste kogumit riikide võlakriisist väljumiseks. Samas anname endale aru, et on olemas teisi, mitte nii kenasid stsenaariume ning inimesi, kes ei suuda antud teema pärast võib-olla et isegi öösiti magada, kuna ohus on nende ärid ja isiklik raha. Meilt on küsinud mõned kliendid, et unustagem korraks ära prognoosid ja tõenäosused – mis juhtub kõige halvema stsenaariumi järgi, mida on võimalik ette kujutada ja kuidas sellisteks olukordadeks valmistuda, et inimene saaks end kaitsta võimalike ohtude eest?

Oodates siiski Euroopast parimat, selgitan mis võib juhtuda halvima stsenaariumi puhul.

Milline on halvim stsenaarium?

Euroopat tabab selle stsenaariumi puhul tõsine majanduslangus ning euroalast lahkunud riigid jätavad endast järele hunniku õiguslikke probleeme ning võimaluse kohtutel otsustada, mis saab vanadest lepingutest. Pangad ei soovi enam laenata ning riikide eelarved on senisest veelgi suurema pinge all.

Selline stsenaarium ei jätaks puutumata ka Eestit. See tähendaks finantsturgudel suuri languseid, mitmed riigid peataksid raha juurdevoolu (näiteks Šveits ja Põhjala riigid) ja mitmed väljavoolu (Lõuna-Euroopa) ning euro kurss oleks tugevas languses.

Sellise stsenaariumi juhtumise tõenäosust peame üsnagi tagasihoidlikuks, kuid kindlasti ei saa seda täielikult välistada.

Neile inimestele, kes on eriti mures Euroopa ja euro tuleviku pärast ning kardavad halvimat stsenaariumit, on mul pakkuda plaan B koos võimalike tänaste tegevustega:

1. Hoida oma rahalisi vahendid likviidsetena. Katsuda vältida pikaajalisi hoiuseid eurodes, kuna ühelt poolt teenib sealt vähe ning teisalt seisab raha pikalt kinni.

2. Jaotada oma rahalisi vahendid erinevate valuutade vahel. USA dollar on klassikaline alternatiiv kui esineb probleeme Euroopas. Ka jeen omab võimalust tõusmiseks. Probleem seisneb aga selles, et kui nimetatud kõige halvem stsenaarium ei realiseeru, siis võib dollar nõrgeneda euro vastu, tekitades kahju neile, kes dollarisse liikunud.

Kaitse kõige halvema stsenaariumi vastu ei ole alati tasuta! Ei saa ka väita, et olukord oleks hea Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. Seega on USD ja JPY pigem ajutised „kodud“ rahale, kuniks probleemid Euroopas rahunevad.

Teised Euroopa alternatiivid (SEK, NOK, DKK, CHF ja GBP) omavad väiksemaid riske kui euro, juhul kui olukord euroalas läheb hullemaks. Aga tuleb olla ka tähelepanelik võimalike piirangute osas. Ohtude ilmnemisel võivad tekkida piirangud, mis ei lase ka nendesse valuutadesse siseneda.

3. Säilitada teatud osa varast kullas. Klassikaline nõuanne on hoida 5-10% oma varadest kullas. Me peame nõustuma mõningate investoritega, et eurotsooni lagunedes ja võimaliku kõige hullema stsenaariumi jõustudes, on kuld tõenäoliselt ainus vara, mis laseb investoril öösiti magada.
Seda mõistagi juhul, kui tegemist on kullaga, mis on füüsiliselt kliendi käes, mitte ETF ehk nn kontokuld.

4. Üle vaadata oma investeeringud. Tuleb olla valmis, et halvima stsenaariumi korral võib turg langeda 30-50%. See võib olla valus tagasilöök, eriti juhul kui müüakse aktsiad sellise languse hetkel, kuna ei suudeta enam taluda võimalikku edasist langust või müük on vajalik vaid selleks, et saada sel hetkel vajaminevat raha, kuna vaevalt ka pangad on valmis laenama ettevõtjale raha hetkel kui euro on kokku kukkumas.

Me ei arva, et Euroopa ja euro liiguks halvima stsenaariumi järgi. Kliendile, kes siiski sellist musta stsenaariumi ennustavad ning ei talu kõrgemaid temperatuure finants- ja majandussuhetes, on mõistlik nimetatud tehinguid kaaluda, et saavutada suurem hingerahu.