Work in Estonia programmi juht välistöötajate ümber toimuvast: selgitustööd tuleb palju teha. Eesti võib aga ka võita

 (41)
Eesti lipu värvid
Eesti lipu värvidFoto: Reisifoto 2018

Ärileht uuris EASi Work in Estonia programmi juht Triin Visnapuu-Sepa käest, mida välismaalaste seaduse muutmine ja eriolukord neile kaasa on toonud. Peamiselt tegeleb see programm IKT-sektori spetsialistide Eestisse meelitamisega. Selgub, et selgitustööd tuleb palju teha ning et Eestil võib kriisi ajast ka võita olla.

Visnapuu-Sepp tõi alustuseks välja, et kuna välismaalaste seaduse muudatused ei puuduta elamisloa alusel Eestis viibivat välistööjõudu, siis need IKT-sektorit nii palju, kui teisi sektoreid, praegu ei puuduta.

IKT-ametikohtadel töötajad ning tippspetsialistid, kes teenivad üle kahe Eesti keskmise palga, on palju tähelepanu saanud kvoodi alt väljas. Seega neile saab elamislube taotleda ka praegusel ajal, kuigi nende menetlemine võib viibida. Küll aga on Work in Estonia töötajad pidanud siinsetele välistöötajatele selgitama viimase aja muudatuste olemust.

„Inimesed, kes on täna juba Eestis, vajavad väga asjakohast ingliskeelset informatsiooni ning püüame oma meeskonnaga selles abiks olla. Selgitame neile ajutisi muudatusi, selgi nädalal korraldasime välisspetsialistidele veebiseminari koos politsei- ja piirivalveametiga, et nö inimkeeles lahti seletada erinevaid välismaalaste seaduse nüansse. Muuhulgas seda, et sel nädalal riigikogus vastu võetud nn kobareelnõu välismaalaste seaduse kohta käivad punktid puudutavad ainult viisa alusel tööle tulnud inimesi," selgitas Sepp.

Seotud lood:

Eriolukord ja majanduse aina nigelamaks muutuv seis võib tuua kaasa selle, et IKT-ametikohti, mida välistööjõuga täitma peab, jääb vähemaks. Kui tavatöötajate otsimisel peab ettevõte otsima inimest enne Eestist ja kui ta ei leia, siis vaadata väljapoole, siis tippspetsialistide puhul sellist nõuet ei ole. Üldjuhul ettevõtted eelistavad leida inimesi Eestist, sest see on kiirem ja tihtipeale ka soodsam - nt ei kaasne kulusid seoses inimese Eestisse toomisega, selgitas Sepp.

„See, kas ja kui palju on meil eriolukorra järel IKT-ametikohti, kuhu on Eestist raske töötajat saada ja seetõttu oleks mõistlik leida kogenud spetsialist välismaalt, on täna väga keeruline prognoosida. Ülemaailmsest kriisist tulenevalt on majanduses toimumas suured muudatused, loomulikult vaatame ka meie oma senised fookused ja tegevused üle ning reageerime vastavalt muutustele," ütles Sepp.

Samal ajal uurivad inimesed, kes on oma koduriikides, endiselt aktiivselt Eestis töötamise võimaluste kohta ning osad tööandjad on Sepa sõnul jätkanud ka värbamist, et inimesed Eestisse kutsuda pärast eriolukorra lõppu.

„Meie peamine sihtrühm on IKT-spetsialistid, kellele ütleme hetkel, et on eriolukord ning see, kas Eestis on töökohti, kuhu pärast kriisi ei leia Eestist töötajaid, alles selgub. Täna IKT-sektoris neid ametikohti veel on. Praegu on meie passiivne sõnum „e-Estonia. Best home office in the world."," avaldas Sepp.

Ta lisas, et põnev on see, et Work in Estonia meeskond on saanud kirju erinevatest Euroopa riikidest, näiteks Suurbritanniast ja Saksamaalt. Kirjades ütlevad inimesed, et nad näevad, kuidas Eesti tööandjad tunduvad kriisiga paremini toime tulevat kui ettevõtted nende koduriigis ja lisaks on nad nüüd märganud, et Eestil on palju e-lahendusi.

„Nad näeksid end tulevikus Eestis elamas ja töötamas," ütles Sepp lõpetuseks.