Yle: Soome pealinnapiirkond peab hakkama kohanema Eesti tööjõu koju naasmisega

 (47)
Yle: Soome pealinnapiirkond peab hakkama kohanema Eesti tööjõu koju naasmisega
Foto: Eero Vabamägi

Eestlaste sisseränne on leevendanud eriti Soome pealinnapiirkonna tööjõupuudust pea kogu selle aastatuhande alguse, aga Soome ei ahvatle enam eestlasi endisel viisil ja neist üha rohkem on otsustanud minna tagasi sünnikohta, teatab Soome rahvusringhääling Yle.

Eesti majandus ja tööturg on arenenud üsna hästi. Tööhõive tase on Soome omast kõrgem. Teine pool on tööturule tulevate noorte täiskasvanute arvu vähenemine. See on aastatuhande alguses kukkunud umbes kolmandiku võrra,” ütles Helsingi linna rahvastikutrendide uurija Pekka Vuori. „Ehk kui tööturg tõmbab ja tööealisi sama palju enam ei ole, naaseb eestlasi kodumaale kõikjalt Euroopast.”

Eestlaste liikumine Soome sai tõsiselt alguse selle aastatuhande algusaastatel. Esimene tipp saabus 2006. aastal, kui Eestist kolis Soome ligi 4500 inimest.

Seejärel hakkasid Eesti oma tugev majanduskasv ja palgatõus väljarännet kahandama ja suurendasid hetkeks tagasirännet.

2007.-2009. aasta rahvusvahelisele finantskriisile järgnenud majanduslangus täitis Tallinnast Helsingisse sõitnud laevad aga taas. Aastatel 2012-2013 tehti rändesaldos kõigi aegade rekord.

Trend muutus aga otsustavalt 2014. aastal. Pärast seda on Eestist Soome kolinute arv kahanenud ligi paarkümmend protsenti aastas. Eestisse naasjate arv on samas kasvanud.

Ajalooline pööre toimus 2017. aastal, kui rändesaldo pöördus esimest korda vastupidiseks.

Vuori sõnul on Soome pealinnapiirkond, kuhu suurem osa eestlaste rändest on suundunud, nüüd hoopis uues olukorras.

„Siin on ju teatud aladel tööjõupuudus, mida ollakse sunnitud paikama välismaise tööjõuga. Senimaani oleme pääsenud üsna kergelt, sest märkimisväärne osa sellest tööjõust on olnud eestlased. Nad on kohanenud tööturul üsna hästi nii tänu oma emakeelele kui ka muidu. Edaspidi peame panustama lõimimisse ja koolitamisse vastavalt rohkem,” märkis Vuori.

Vuori ei usu, et Soome pealinnapiirkond suudaks eesti tööjõudu enam tippaastate mahus ligi meelitada.

„Eestis on maapiirkonnad ja väiksemad linnas tööealisest rahvastikust üsna tühjenenud. Ka palgatase tõuseb Eestis suhteliselt kiiremini kui Soomes. Üsna vähe saab midagi teha,” lausus Vuori.