Yrjö Ojasaar: Eestis peab maksusüsteemi muutma, sest elu meie ümber muutub

 (24)
Yrjö Ojasaar: Eestis peab maksusüsteemi muutma, sest elu meie ümber muutub
Teenusmajanduse Koja uus juht Yrjö Ojasaar ei näe Eesti tulevikku traagilisena – juhul kui muudatustega suudetakse kaasa minna.Foto: Rauno Volmar

Teenusmajanduse koja juhatuse esimees ja ettevõtja Yrjö Ojasaar jätkab Viljar Araka algatatud debatti, et kas ja millisel määral on Eesti ühiskond valmis muutma oma maksusüsteemi.

Aastal 2017 saavad rahandusministeeriumi prognooside kohaselt Eestis kokku kaks suurt ja olulist trendi – saabub maksumaksjate osakaalu kriitiline piir ülalpeetavate suhtes ja Eesti elatustase tõuseb sellisele skaalale, mis võtab meilt eurotoetused. On suur küsimärk, kuidas me edasi hakkama saame. Mis on see, mis veab Eesti majandust ja kust hakkab laekuma maksutulu, mis kataks näiteks seni eurotoetuste kaudu tehtavad investeeringud?

Rahvastiku, st tegelikult ka majanduse struktuur on see, mille kujundamisega on võimalik pikemas perspektiivis kodanike heaolu parandada. Esmase tähelepanu peaks saama plaan, kuidas kasvatada riigi tulu poolt makse maksva kodanikkonna suurendamisega, mitte plaan, kuidas kahaneva rahvastiku maksukoormust tõsta. Esimene tekitab riigile lisaväärtust, teine vähendab Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust.

Kõiki makse peab vaatama nende koosmõjus ühiskonnale ja riigi arengule laiemalt. Maksud ei ole ju pelgalt instrument riigikassa täitmiseks, vaid vahend käitumisharjumuste suunamiseks laiemalt (näiteks hasartmängumaks ja selle ümberjagamine). Riigieealrves on kõige suurem kuluartikkel sotsiaalvaldkond, mida on püütud katta sotsiaalmaksuga. Makse maksvate inimeste hulga suurendamine ei toimu üleöö ja jätkuvalt vananeva elanikkonna juures ei tasu luua illusioone sostiaalkulude katmisest pelgalt sotsiaalmaksuga.

Seotud lood:

Tööjõumaksud nõrgendavad tänu ülikõrgele sotsiaalmaksule Eesti konkurentsivõimet maailmas. Sellest on rääkinud kõik rahvusvahelist äri ajavad ettevõtjad ja sellele on viidanud viimastel kuudel paljud rahvusvahelised uuringud. Teisalt toimub väga vähe diskussiooni, milline peaks olema kaasaegne ja motiveeriv maksumudel, mis rahuldaks väikeriigi vajadusi ning soodustaks ettevõtluse kasvu. Lahendusi on erinevaid, mida läbi arutada, ja pühade lehmade luksust meil pole. Ettevõtjad on väga oluline osa riigi ökosüsteemist - need kaks peavad omavahel hästi läbi saama ja otsusele jõudma.

Teenusmajanduse Koda, mis koondab enda ridades just neid ettevõtjaid, kelle suurimaks kuluks on tööjõukulu, seisab kõrgete tööjõumaksude alandamise eest. Koja iga-aastane ideede dokument räägib sellel aastal “Targast Eestist”.

Maksude osas on kojal kaks põhimõtet:

• Eesti peab kaasa minema edumeelse maailma suunda näitavate trendidega maksunduses, mille eesmärgiks on targa tööjõu kasutamise ning hoidmise soosimine Sealhulgas tuleks näiteks sotsiaalmaksule määrata nö. lagi, lühendada optsioonide maksusoodustuste rakendumise perioodi ühele aastale ning laiendada maksusoodsate aktsiapõhiste maksete instrumentide ringi võtmetöötajate kaasamiseks ettevõtte omanike hulka

• Eesti peaks toetuma võimalikult laiale maksubaasile, kehtestades selleks madalad ja ühtsed maksumäärad ning hoiduma majandussisendite ja/või maksumaksjate ülimadalast ja teiste liigkõrgest maksustamisest

Arvestades loo alguses toodud Eesti ees seisvat perspektiivi, tuleb reformida mitte ainult haldusjaotust, vaid ka makse. Majandus ja töösuhted on alates viimastest tõsistest maksureformidest niivõrd palju muutunud, et vanade maksulahendustega enam edasi ei saa.

Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehena ei ole mul ega kojal tervikuna retsepti, kuidas makse reformida – see peab toimuma diskusioonis paljude osapooltega. Küll aga oleme selgelt seda meelt, et maksusüsteem peab muutuma samamoodi kui muutub elu meie ümber muutub.