Juba teist nädalavahetust langes autokütuse hind Eesti tanklates järsult, väiksemaid hinnalangetusi on olnud ka nädala sees. Ühelt poolt on selle põhjustajaks olnud Neste automaattanklatele üleminek ja sellega seotud sooduskampaania, millega enamik teisi jaemüügikette oli sunnitud kaasa minema. Teisalt võib tegu olla sooviga enne suvist suurmüüki rohkem turgu haarata ja väikseid tegijaid kõrvale tõrjuda.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun keeldus toimuvat hinnasõjaks nimetamast, öeldes, et selleks on hinnamuutus liiga väike ja kogu tegevus rahulikku laadi. Ta ütles, et läinudreedene hinnalangus on automaatjaamade tutvustuskampaania käigus viimane. Pikaajalist kampaaniat me praegu ei planeeri, lisas ta. Nädala viimane tööpäev valiti sooduskampaaniaks seetõttu, et siis on müük kõige suurem, pühapäeval kütuse läbimüük langeb ja uue nädala algul hakkab jälle tõusma.

Prauni sõnul ühelt jaamatüübilt teisele üleminek üksi hinda langetada ei võimalda. Kuigi kulutused on automaatjaamas mõnevõrra väiksemad, on seal ka müügihind madalam, selgitas ta.

Statoili peadirektor Epp Kiviaed leidis, et ühekordset sooduskampaaniat võib iga firma teha. “Kui need aga korduvad, hakkab klient ootama hinnalangust iga nädalalõpp ja on pettunud, kui seda ei tule,” märkis ta, lisades, et pikemas perspektiivis pole sellest kasu kellelgi. Kuna Eestis on endiselt suur osakaal illegaalsetel kütusemüüjatel, siis selline kampaania Kiviaia hinnangul ühegi firma läbimüüki eriti ei suurenda. “Meie igal juhul pole viimasel ajal ei Nestele ega ka kellelegi teisele kliente kaotanud,” kinnitas ta. Neste eesmärgiks oli Kiviaia hinnangul eelkõige oma varasemate teenindusjaamade klientide säilitamine. Neste jaemüügijuht Artur Praun on varem öelnud, et loodetavasti sai firma sooduskampaania käigus siiski ka mõne uue kliendi.

Statoil reageeris reede hommikul kohe Neste hinnalangusele, lastes oma 95 oktaaniarvuga bensiini liitrihinna üheksale kroonile, automaattanklates aga 8,75 peale nagu Nestegi. “Me ei saa lubada, et kõrval teine tankla kütust palju odavamalt müüb,” ütles firma turundusjuht Hede-Kerstin Luik.

Hydro Texaco Lõuna-Eesti müügijuht Olavi Maaring ei nõustunud väitega, et Uno-X tanklad Neste järel oma hinda muudavad. “Pigem on vastupidi, hoopis meie veame kliendisõbralikke hinnamuutusi,” ütles ta, viidates asjaolule, et Hydro Texaco läks täies ulatuses automaattanklatele üle Eestis esimesena. Ka eelmise nädala lõpul langes Uno-X 16 tanklas kütuse hind juba neljapäeva lõuna paiku, Neste omades aga alles järgmisel hommikul. Maaringu väitel võib Hydro Texaco Eesti lubada endale suhteliselt madalat kasumimarginaali seetõttu, et kuulub sajaprotsendiliselt Taani emafirmale, mis teenib oma kasumi mujalt.

Võru- ja Põlvamaal seitset teenindusjaama omava Johnny ASi tanklate juhataja Lembit Johanson tunnistas, et väikesed on sunnitud suurte kettide hinnakõikumistega kaasa minema, kui tahavad ellu jääda, ja kõigil neil on praegu väga raske. “See olukord, kus hind muutub kiiresti ja palju korraga, on meile uudne ja röövib stabiilsuse,” tunnistas ta.

“Ega käsi plaksutama võta,” iseloomustas olukorda Eesti kütuse jaemüügiturul Võrus vaid üht konteinertanklat omava ASi Diibens nõukogu esimees Jaan Mill. Kuna Võru kandis automaatjaamu pole, maksis seal bensiini 95 liiter eile üheksa krooni ja sellel tasemel on see püsinud pikemat aega. Viimase hinnatõusuga ühemehetankla omanik enda sõnul kaasa ei läinud.

Äripäeva analüütiku Tõnis Oja hinnangul ei ole praegu Eesti kütuseturul toimuval midagi ühist maailmaturu olukorraga, kus viimasel kahel nädalal on hind pigem pisut tõusnud kui langenud. Analüütiku sõnul on kütusefirmade kasumimarginaal praegu eelmise aasta madalaimal tasemel ehk 50 senti liitrilt. Eelmise aasta algul teenisid jaemüüjad umbes kroon liitrilt, suvise hinnatõusu aegu langes marginaal 60–80 sendi peale, aasta lõpul tõusis aga kahe kroonini liitri pealt. Oja hinnangul kütusemüüjad enam oluliselt hinda langetada ei saa. “Aga kõik oleneb eesmärgist, kui ikka on vaja suveks turgu juurde võita, on kõik võimalik,” leidis ta.