LHV tõukab Lõhmuse eemale
“Viimastel aastatel on LHV Financial Advisory Services teeninud enamiku grupi kasumist,” sõnas LHV partner ning pensionifonde haldav Tõnno Vähk, kes samuti jätkab LHV Financial Advisory Serviceses. Tema sõnul oli LHV varahaldus eelmisel aastal kahjumis kliendihanke kulude tõttu ning investeerimisteenuseid pakkuvale Lõhmus, Haavel & Viisemannile mõjusid halvasti novembrikuised sündmused. Sellega viitas Vähk eelmise aasta 1. novembril avalikuks tulnud skandaalile, kus USA väärtpaberijärelevalve külmutas LHV klientide kontod ning süüdistas LHVd ja selle kaht töötajat Kristjan Lepikut ning Oliver Peeki ebaseaduslikes aktsiatehingutes. Muuseas oli ebaseaduslikke tehinguid tehtud ka LHV ühe asutaja Rain Lõhmuse konto alt, mis on siiani külmutatud.
Rain Lõhmus oli rahul, et vähekasumlikud üksused jäid tema kätte. Ka väitis ta, et USA väärtpaberijärelevalve uurimine ning nõustamisüksuse eraldumine LHVst pole omavahel seotud.
Samas loobus LHV finantsnõustamise teenustest pärast skandaali ilmsikstulekut Leedu kinnisvaraarendaja Akropolis. Ettevõttel oli plaanis korraldada aktsiate avalik pakkumine ning noteerida aktsiad enne jõule, kuid kardeti, et LHV skandaal võib emissioonile negatiivselt mõjuda.
“SECi kohtuasi oli meie jaoks ebameeldiv kogemus, ent Akropolis jäi ainukeseks finantsnõustamise kliendiks, kellega suhteid SECi juhtum oluliselt mõjutas ning see ei olnud praegu käsilolevate muudatuste põhjuseks,” väitis ka LHV Grupi juht Rain Tamm, kes hakkab eraldunud finantsnõustamise üksust juhtima. Firma nimi jäetakse tema sõnul esialgu samaks.
Mis pensionifondidesse puutub, siis praegune fondihaldur Tõnno Vähk jääb esialgu varahalduse juhatuse liikmeks ja fondijuhiks, kuid hiljem annab oma ülesanded üle uutele inimestele ja hakkab ise tegelema riskifondidega, mis samuti eraldunud üksusega kaasa lähevad.
Rain Lõhmus: olen oma valikuga rahul
Investeerimispanga LHV üks partnereid Rain Lõhmus peab ettevõtte jagunemist loomulikuks arenguks ning on oma valikuga rahul.
Kas vana grupi koosseisus ei saanud enam kahte üksust majandada?
Kindlasti on võimalik, kuid arvasime, et nii on efektiivsem.
Teile ja Andres Viisemannile jääb jaeteenuste üksus ja pensionifondid. Miks selline jaotus?
Sest meie oleme rohkem tegelenud nende valdkondadega.
Eelmisel aastal tootsid just need üksused kahjumit. Kas olete oma valikuga rahul?
Absoluutselt. Kui numbreid vaadata, siis neil on ka selged põhjendused, sest eelmisel aastala oli terve rida erakorralisi kulusid. Mina olen senise arenguga rahul ning usun, et see jätkub.
Kelle initsiatiivil see jagunemine toimus ja millal see mõte idanema hakkas?
Igal aastal oleme arutanud, mida teha ja… Kui täpsemalt vaadata, siis juba varem olid erinevad teenused erinevates firmades. See on olnud loomulik areng.
Kas SECi skandaal mõjutas organisatsiooni struktuuri muutmist?
Otsest põhjuse-tagajärje seost küll ei ole.
Kas finantsnõustamise üksus eraldus selle tõttu, et nende maine sai SECi skandaalis kahjustada?
Ma arvan, et see ei ole küll niimoodi. Põhjus peitub ikkagi selles, et maakleriteenuse näol on tegu pikaajalise ja kapitalimahuka tegevusega, kuhu tuleb veel pikka aega raha investeerida. Ja nõustamisäri on hoopis teistsuguste karakteristikutega, mida saaks võrrelda konsultatsioonifirmaga.
Kas Eestis saab üldse maakleriteenusest ära elada?
Miks ei saa. Kui kõrvale jätta erakorralised asjaolud, siis on lihtne näha, et saab.
Kas loodate, et järgmisel aastal toodavad nii maakleriteenused kui pensionifondid kasumit?
See on valiku küsimus. Võin öelda, et pensionifondide poole pealt ei kavatse me kasumit teenida. See on alati valik, kas tahad täna natuke teenida või homme juba rohkem.
Kas Teil oli endal huvi ka finantsnõustamise poole peal osalus säilitada?
Kui aus olla, siis ma ei ole kunagi finantsnõustamisega tegelenud ja sellega seoses arvan, et pole minu äri. Investeerimisteenused istuvad mulle paremini.
Lepik peab tagasi maksma 7 miljonit
LHV endise töötaja Kristjan Lepiku jaoks on sekeldused USA väärtpaberijärelevalve SECiga lõppenud, ta peab tagasi maksma ligi 7 miljonit krooni.
Kohus kinnitas Lepiku ja SECi kokkuleppe, mille kohaselt Lepik maksab tagasi SECi väitel ebaseaduslikult teenitud 552 000 dollarit, millele lisanduvad intressid 10 181 dollarit, ning tsiviilhüvitise 15 000 dollarit. Kokku läheb protsessi lõpetamine Lepikule maksma 577 000 dollarit (ligi 7 miljonit krooni.) “Minu süülisust see kokkulepe ei tähenda, samuti ei sea mingeid piiranguid minu edasisele tegevusele,” teatas Lepik Äripäevale saadetud e-kirjas.
“Kohtuväline kokkulepe on antud juhtumi puhul SECi jaoks võimalik vaid siis, kui vastaspool tasub kolm komponenti — teenitud kasumi, intressi kasumitelt ning tsiviilhüvitise. Minu jaoks on kokkuvõttes tegu suurte summadega, kuid paraku oli see ainus viis, kuidas uurimisele joon alla tõmmata ja eluga edasi minna,” kirjutas Lepik.
Kohtuvaidlusega edasi minek poleks olnud tema sõnul mõistlik, kuna see oleks advokaatide hinnangul väldanud vähemalt paar aastat ja juriidilised kulud oleks ulatunud paarikümne miljoni kroonini ning isegi protsessi võites ei hüvitaks vastaspool juriidilisi kulusid.
Raha võtab SEC Lepiku firmadele kuuluvatelt investeerimiskontodelt, mis siiani on olnud külmutatud. Lepiku enda sõnul jääb tema kontodele ka raha alles.
Lepik kavatseb juba sügisel käivitada Eesti investoritele huvipakkuva projekti, nagu ta ise seda nimetab. “Ei tahaks laskmata karu nahka jagada, loodetavasti saan sellest projektist täpsemalt rääkida juba lähema kuu jooksul,” sõnas ta.
Samuti lubab ta jätkata kauplemist USA aktsiaturul.
Kristjan Lepik ja LHV töötaja Oliver Peek on kahtlustatavatena üle kuulatud ka Eestis algatatud kriminaalasjas, kuid viimase poole aasta jooksul pole Lepiku sõnul sellest uurimisest midagi uut kuulda olnud. “Võiks eeldada, et oodati uudiseid USAst,” pakkus ta.
Oliver Peek tahab oma raha tagasi
USA väärtpaberijärelevalve (SEC) poolt ebaseaduslikes aktsiatehingutes süüdistatav LHV töötaja Oliver Peek nõuab, et kohus vabastaks miljon dollarit.
18. augustil saadetud vastuses SECile on kirjas, et Peegil on USAs külmutatud 2,3 miljonit dollarit (28 miljonit krooni).
Ebaseaduslike tehingutega teenis Peek väidetavalt 600 000 dollarit ning juhul, kui Peek saaks maksimumkaristuse, peaks ta loovutama 1,2 miljonit dollarit, mida on üle miljoni dollari rohkem, kui praegu külmutatud. Seetõttu nõuab ta vähemalt miljoni dollari vabastamist.
Lisaks leiab Peek oma vastuses, et tema kaasuse lahendamine ei kuulu USA kohtu jurisdiktsiooni.
Väited põhinevad faktidel, et Peek pole kunagi Ühendriike külastanud, ei oma seal varasid ning on väidetavad rikkumised toime pannud Eestis olles. Seetõttu on Eesti Vabariigil suurem huvi protsessis osalemiseks.
Samuti õigustab Peek oma tegevust mitme pretsedendiga, kus siseinfo kasutamises süüdistatavad on hiljem puhtalt pääsenud.
LHV vabastas Peegi, Arko Kadajase, Kalle Kose ja Ardo Hanschmidti töölt seoses SECi uurimisega, kuid juunis tunnistas Harjumaa töövaidluskomisjon selle ebaseaduslikuks ja nad jätkasid tööd.
Mõnest tegevusest loobumine kiirendab kasvu
Rain Tamm, LHV Grupi juht
Ettevõtte kasvu ei võimendata mitte ainult omandades, vaid, nii imelik kui see ka ei või tunduda, ka mõnedest tegevusaladest loobudes.
Näiteks Merrill Lynch loobus oma varahaldusteenustest, müües selle spetsialiseerunud varahaldurile BlackRockile, Citigroup müüs oma varahaldusüksuse LeggMasonile saades vastu tolle maaklerteenuste üksuse. Seda kõike selleks, et veelgi paremini keskenduda oma muudele tegevustele ja nende valdkondade kliente veelgi paremini teenindada.
Diskussioon selle üle, kas eraldada korporatiiv- ja institutsionaalsele turule ning jaeklientidele suunatud tegevused, on kestnud mõnda aega. Otsus tegevused lahutada sündis vastastikusel kokkuleppel, läbirääkimistel osalesid mõlemad pooled sarnase entusiasmiga.
Praegu toimuv ei puuduta ASi Lõhmus Haavel & Viisemann otseselt, vaid ainult muutusi kaudsete omanike hulgas.
