R-Klubi: Eesti rikaste TOP 500
Jõukus ei tähenda alati raha
Koostades juba aastaid Äripäeva rikaste edetabeleid, on mul tulnud sageli kokku puutuda ühe kindla väärarusaamaga.
Õnneks või kahjuks see nii siiski ei ole. Jutt on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa.
Ehk kui näiteks juba mainitud Annus otsustaks lähiajal realiseerida oma osalused, eeskätt aga 65,3 protsenti Merko Grupi aktsiatest, siis hetkeseisu arvestades võiks ta Äripäeva arvestuste kohaselt teenida veidi enam kui 2,2 miljardit krooni. Just sellisena tulekski R-Klubi nime all ilmuvat rikaste edetabelit käsitleda. Loomulikult võib vaielda tabeli koostamise aluseks oleva metoodika üle ja seda kahtluse alla seada. Seda ongi püütud teha, kuid ühtegi alternatiivset varianti ei ole suudetud pakkuda.
Külastasin kevadel üht seminari, kus lugupeetud õppejõud ja investeerimisgurud rääkisid päev otsa ettevõtte väärtuse võimalikest hindamismeetoditest. Ehkki seminar ise oli sisukas ja huvitav, tulin sealt tagasi tühjade kätega — ühest valemit ettevõtte väärtuse hindamiseks ei pakkunud keegi.
Ega saagi pakkuda, sest seda lihtsalt ei ole. Ja isegi kui rakendada väärtuse arvutamiseks keerukaid võrrandeid, võttes igakülgselt arvesse ettevõtte nõudeid ja kohustusi, laenude tähtaegu ja veel kümneid muid asjaolusid, selgub tegelik hind ikkagi siis, kui müügitehing reaalselt aset leiab.
Nii et leppigem Äripäevas kasutusele võetud lihtsa metoodikaga, kus ettevõtte väärtuseks on võetud tema omakapital, millele on liidetud viimase aasta viiekordne kasum. Muide, viimastel aastatel toimunud rohked müügid on näidanud, et väga paljudel juhtudel on sel viisil saadud tulemus üllatavalt lähedane tegeliku müügihinnaga.
Tõsi, sellel meetodil on üks nõrk koht. Nimelt kui mitte süüvida kasumi kujunemise detailidesse, võib tulemus tegelikkust tõsiselt moonutada. Nii juhtus see aasta tagasi Margus Kangrole kuuluva osaühinguga Alvekor.
Matemaatiliselt oli küll kõik korras: Alvekori omakapital oli 282,2 miljonit krooni ja puhaskasum 234,67 miljonit krooni, mis tegi ettevõtte väärtuseks 1455,55 miljonit krooni. Et olin tabeli koostajana jätnud tähelepanuta kasumi tekkimise mehhanismi (suurema osa kasumist andis ühekordne tehing Viru Keemia Grupi aktsiate omandamisel võileivahinna eest ning seejärel nende aktsiate arvestamine kasumiosaluse meetodil), tõstiski see Kangro tabelis ootamatult ja ka teenimatult koguni teisele positsioonile.
Tänavust tabelit koostades olen püüdnud selliseid hälbeid igati vältida ning ühekordse suurtehingu puhul liitnud omakapitalile vaid ühekordselt arvestatud puhaskasumi.
Ja veel. Ennetades süüdistusi, miks Eesti rikkaimateks inimesteks peetud Hillar Teder ja Toomas Tool tabelis nii taga asetsevad, siis kordan veel kord üle, et arvesse on võetud üksnes Eestis registreeritud firmad. Tederi Venemaa-äridest ja Tooli Läti-firmade tegemistest on üsna raske tegelikkusele vastavat ülevaadet saada. Seda enam, et välisriikides on oma ettevõtteid asutanud veel sajad eestlased.
Ühtsete põhimõtete huvides on seetõttu eiratud ka Londoni börsil noteeritud Playtechi aktsionäri Rain Kivisiku äriosalust, mille väärtus ulatub mitmesaja miljoni kroonini.
TOP 500 koostamise metoodikast
Tabeli koostamise aluseks on 2005. aasta majandusaruanded. Ettevõtte väärtuseks on nn rusikareegli järgi loetud omakapital, millele on liidetud viiekordne 2005. aasta puhaskasum. Sealt edasi on välja arvutatud igale aktsionärile või osanikule kuuluv osa ettevõtte väärtusest.
Börsil noteeritud ettevõtete puhul on aluseks võetud aktsia hind tänavu mai lõpul ehk siis perioodil, mil dividende maksti.
Üksikud tärniga toodud summad on osaliselt arvestatud 2004. aasta andmete põhjal, kuna 2005. aasta aruanne oli esitamata või esitatud hilinemisega.
Ühtekokku oli vaatluse all ligi 1800 ärimeest ja -naist ning nende valik tugines tabeli koostaja isiklikule andmebaasile.
Jõukad on läinud veel jõukamaks TOP 500 hulka pääsenute arvestusliku jõukuse kogusumma
• aasta tagasi 70 mld kr
• nüüd 90,5 mld kr
TOP 100 hulka pääsenute arvestusliku jõukuse kogusumma
• aasta tagasi 44,5 mld kr
• nüüd 55,2 mld kr
Arvestuslik jõukus, millega pääses TOP 500 hulka
• aasta tagasi 30,4 mln kr
• nüüd 42 mln kr
100. koha jõukus
• aasta tagasi 182 mln kr
• nüüd 214 mln kr
200. koha jõukus
• aasta tagasi 79 mln kr
• nüüd 113 mln kr
300. koha jõukus
• aasta tagasi 54 mln kr
• nüüd 77 mln kr
400. koha jõukus
• aasta tagasi 40 mln kr
• nüüd 54 mln kr
Neid, kelle jõukus ulatub üle 100 miljoni krooni
• aasta tagasi 166
• nüüd 225
TOP 500 koostamisel vaatluse all olnud ligi 1800 ärimehest ja -naisest küündis
• 30 mln kroonini 685
• 20 mln kroonini 910
• 10-20 mln krooni vahel ligi 700
1. Toomas Annus 2237,24 mln kr
Kolmandat aastat järjest rikaste edetabelis esikohta hoidev Toomas Annus on börsil noteeritud Merko Ehituse nõukogu ja selle emafirma Merko Grupi juhatuse esimees.
Lisaks 72protsendilisele osalusele Merko Ehituses kuuluvad grupi koosseisu veel E.L.L. Kinnisvara, Merko Kaevandused ja Angroo Ehitus. Et Annusele kuulub 65 protsenti Merko Grupi aktsiatest, tegutsevad kõik need ettevõtted tema täieliku finantskontrolli all.
Vaatamata hoogsale tegevusele kõigis kolmes Balti riigis, annab valdava osa Merko Ehituse müügitulust ikkagi Eesti turg. Kui Merko Ehitus saab tänu börsiettevõtte staatusele piisavat tähelepanu, siis E.L.L. Kinnisvara tegemistest teatakse oluliselt vähem, ehkki tegu on Eesti ühe suurema kinnisvarafirmaga. Olgu öeldud, et ettevõttel oli eelmise aasta lõpuks ainuüksi põhivara bilansi järgi üle 1,1 miljardi krooni. Eestis kuulub talle pool Sikupilli Kaubanduskeskusest ja sisuliselt neljandik Viru Keskusest, lisaks veel pool Reval Express hotellist ja pool Tallinki hotellist Viru väljaku ääres. Rääkimata mitmest büroohoonest. Lätis kuulub ettevõttele 75% Riia Spice-keskusest ja Leedus sama suur osa Mandarinase kaubanduskeskusest. Kohe-kohe on aga Leedus valmimas veel kaks kaubanduskeskust, kusjuures Vilniuses kerkivas Panorama keskuses tuleb ligi 52 000 ruutmeetrit rendipinda. Riias on ehitusootel mitu büroohoonet ning Tallinnas on järgmisel aastal lisandumas uus hotell kesklinnas ja veel üks büroohoone.
Nii nagu omal ajal viidi E.L.L. Kinnisvara Merko Ehituse alt viiele mehele kuuluva Merko Grupi alla, toimiti läinud aastal samal moel ka Merko Kaevandustega. Viimati mainitu on esialgu küll vaid kahjumit tootnud, kuid võib arvata, et seegi projekt muudetakse Annuse juhtimisel peatselt kullaauguks.
Valdo Randpere: Kohtusime Annusega 1982. aastal, kui käisime Urmas Alenderiga Väinamere EÜEs esinemas. Annus oli seal komissar ja aitas meile transporti organiseerida. Oleks ma siis teadnud, et temast 20 aasta pärast rikas mees saab, oleks ta ehk bändi võtnud. Annus oli selline roosapõskne, sportlik poiss. Annus pole seda tüüpi mees, kes on kleepunud teleobjektiivi külge. Talle meeldib mõjutada, mitte nähtav olla.
IBM Eesti juhi Valdo Randpere kommentaarid TOP 10-le kogus Liis Kängsepp
2. Mati Polli 1671,24 mln kr
Mõned aastad tagasi Sylvesteri aktsiate müügiga sadu miljoneid kroone teeninud Mati Polli suutis läinud aastal oma investeerimisfirmale Tristafan anda uue hinguse.
Ettevõtte varade maht kahekordistus pelgalt ühe aastaga, küündides nüüd üle 800 miljoni kroonini. Nii kuulub talle pool Pärnu suurimast, Kaubamajaka nime kandvast keskusest ning ka Tallinnas mitu suurt kinnisvaraobjekti, mis on valdavalt välja renditud. Lisaks on Tristafan osanik mitmes Leedu ja Läti kinnisvarafirmas.
Lisaks kinnisvarale on Polli enda jaoks leidnud ka mitu uut investeerimisvaldkonda, näiteks pagaritööstuse, kus ta ostis enamusosaluse Tamsalus tegutsevas ASis Hallik ja endise Viru Leiva varad, ning laevanduses, kus ta on omandanud osaluse firmas nimega Navi Shipping Ltd.
Koos oma ammuste partnerite Urmas Nimmerfeldti, Peeter Männi ja Kaido Jõelehega on Polli üks aktsionäre ASis Vigrelle, mis tegeleb investeerimisega metsa- ja põllumajandusse. Vigrelle on sisuliselt ainuomanik osaühingus Metsatervendus, mille omanduses on ligi 1000 hektarit maad, enamikus metsa. Teine tütar, AS Maasu tegeleb aga piimatootmise ja teraviljakasvatusega. Vigrellele kuuluvate varade maht ulatub 200 miljoni kroonini.
Valdo Randpere: Olukorras, kus metsamaterjal on hakanud otsa lõppema, oli nutikas, et ta Sylvesteri maha müüs. Ehitas firma üles, müüs tipus maha ja liikus edasi.
3. Maksim Liksutov 1671,24 mln kr
Eesti mõistes muinasjutuliselt jõuka Transgroup Investi üks omanikke. Ettevõtte müügitulu ulatub tänaseks juba üle 10 miljardi kroonini aastas, varade maht on aga ligi neli miljardit kroonini. Kontserni koosseisu kuuluvad kümned Eestis ja Venemaal registreeritud firmad, mis tegelevad raudteeveoste ekspedeerimise, tsisternvagunite tootmise, üldehituse, kütuse müügi, turisminduse, turvateenuste osutamise, väetise ja killustiku tootmise ning veel mitme muu alaga, finantsteenused sealhulgas. Tagatippu kuulub ettevõttele veel ligi 200 miljoni kroonine väärtpaberiportfell, mis sisaldab näiteks Gazpromi, Lukoili ja Sberbanki aktsiaid. Erinevalt oma kaaskompanjonist Sergei Glinkast kuulub Liksutovile veel ka 10% Muugal tegutseva söeterminali aktsiatest.
4. Sergei Glinka 1607,82 mln kr
Maksim Liksutovi kaasaktsionär Transgroup Investis.
Ehkki mehed ise mingeid kommentaare oma osaluse kohta ei anna, on ettevõtte tegevjuht, nüüd juba 74aastane Juri Rapoport väitnud, et Liksutovi ja Glinka puhul pole tegu variomanikega.
Samal ajal mainivad Vene allikad Transgroup Investi omanike hulgas ka sealse oligarhi Iskander Mahmudovi nime, mis annaks rahuldava seletuse Liksutovi ja Glinka ootamatule rikastumisele. Nimelt tegutseb Mahmudovi kontrolli all Venemaa hiidkompanii Transmašholding, mille ettevõtetes valmib 85% Venemaa veduritest, 92% reisivagunitest ja 75% elektrirongidest. Ühtekokku annab kompanii tööd enam kui 60 000 inimesele.
Tähelepanu köidab ka Transgroupi Investi Vene tütarfirma OOO Transgroup kodulehekülg, kus ilmuvad järjest uued uudised ettevõtte uutest, Eesti mõistes ülikallitest projektidest. Muide, hiljuti ajakirjas Forbes ilmunud Vene ettevõtete edetabelis oli Transgroup oma suuruselt 46. kohal. Samas on Eesti Transgroupi aruande põhjal antud juhul tegu vaid ühega paljudest tütarettevõtetest. Nii et midagi siin ei klapi kohe kindlasti.
5. Toomas Sildmäe 1601,54 mln kr
Elupõline hotelliärimees, kes hiljuti ühtäkki teatas, et müüb oma osaluse Scandic Hotel Eestis ja lahkub selle juhtkonnast.
Sildmäe osalus Scandicus oli 14 protsenti. Tegelikult ei tähendanud see sugugi tema lahkumist hotelliärist, sest Pärnu Rannahotell jäi Sildmäele alles ning juba räägitakse ka uue hotelli või büroohoone rajamisest Tallinna südalinna. Seega jutt oli pigem lahtiütlemisest oma välispartnerist, kelle suutmatus otsuseid langetada pärssis energilise ärimehe tegevust.
Hansapanga ühe asutajana teenis Sildmäe pangaaktsiate müügiga sadu miljoneid kroone. Tema investeerimisfirmade Sencel ja Martlet varade kogumaht küünib juba 700 miljoni kroonini. Senceli väärtpaberiportfell ulatus aga juba 300 miljoni kroonini, kusjuures lisaks aktsiatele ja võlakirjadele on ta hakanud investeerima ka kulda.
Valdo Randpere: Oleme Sildmäega koos jahil käinud, ta pole kambaliider või esiletikkuja, on selline tagasihoidlik vend. Jahil paned tähele, et ta tuleb ja läheb, aga sa ei märka, mis ta vahepeal teeb. Pole võrreldav Villu Reiljaniga, kes sätib end kuhugi istuma ja kelle ümber rahvas siis koguneb. Kui jahipidamine 15 aastat tagasi moodi läks ja muutus elustiiliks, siis oli Sildmäe selle edendaja ja kirglik jahikorraldaja.
6. Marcel Vichmann 1588,31 mln kr
Hoiupanga aktsiatehingutega kuulsaks saanud juristist investor, kes pole ka pärast Hansapanga minekut rootslaste Swedbanki ainuomandisse vabanenud Daiwa painest.
Vichmanni ainuomandis oleva Hoiupanga Töötajate ASi kohustuste hulgas seisab siiani 1997. aastast pärit Daiwa 10protsendise intressimääraga võlakiri summas 127 miljonit krooni, mille tagastamise tähtaeg sai ümber juba kuus aastat tagasi. Ettevõtte varade maht ulatub aga juba peaaegu 900 miljoni kroonini. Samasse suurusjärku jääb teisegi Vichmannile kuuluva ettevõtte, osaühingu First Telecom Trading varade maht, küündides ligi 700 miljoni kroonini. Kusjuures osalused raudtee- ja bussifirmas kuulusid veel läinud aastal tema kolmandale ettevõttele, OÜ-le Moonrider.
Selgemaks hakkavad saama ka tegelikud jõujooned kaks aastat tagasi moodustatud kontsernis Go Group, mille alla koondati rongiliinid, kümmekond kokkuostetud bussiettevõtet ja turismifirma ning mille ainuomanikuks oli pikka aega vormistatud Anti Selge. Alates selle aasta oktoobrist kuulub 48% Go Groupist Vichmanni firmale First Telecom Trading.
Valdo Randpere: Vichmann on investeerinud asjadesse, mida mina või ka teised vaatasid toona, et see on jumala mõttetu ala, no mida kurat sa vead Maalisid ja Juulisid mööda kehvi külateid! Aga praegu on asi vinge — sõidad rongiga Tallinnast Tartusse ja terve tee on WiFi olemas.
7. Fjodor Berman 1193,42 mln kr
Kaks aastat tagasi Äripäeva ja tänavu EBSi poolt aasta ärimeheks valitud Berman on BLRT Grupi hing ja suurim aktsionär.
Tunnistas hiljuti ettevõtte siselehes, et BLRT Grupp elab praegu üle oma ajaloo raskeimat perioodi, mis on paljuski tingitud raskustest töölubade hankimisega laevaehituses hädavajalike spetsialistide sissetoomiseks Ukrainast.
Lisaks Eestile tegutseb BLRT Grupp ka Leedus, Lätis ja Soomes. Tänavu septembris teatas ettevõte koos Soome Wärtsilä kontserniga, et hakkavad ühiselt rajama Leetu Klaipedasse uut laevatehast. Oma esimese ühisettevõtte moodustasid samad partnerid aga juba kevadel Eestis, et hakata koos laevamootoreid remontima.
BLRT Grupp pole Bermani juhtimisel veel kordagi dividende jaganud. Kogu teenitud kasum, mida on aastatega kogunenud juba üle 1,8 miljardi krooni, on investeeritud tootmise edasisse arendamisse.
Valdo Randpere: Üritasin talle kunagi maha müüa ideed hakata Kaia Kanepit (tennisist — toim) toetama, aga ei õnnestunud. Selle asemel sattusime rääkima erinevatest kaubalaevadest, mis nõukogude ajal siin sõitsid. Vanast peast on ta ära õppinud tennise ja mängides on ta hirmus võitlejahing, paneb täiega ja peab võitma. Ega ta ei anna alla — võidab mängides lahingu, kaotab sõja, aga lipp on ikka püsti. Ta on kihvt vana, erastas BLRT, mis tundus veel mõttetum kui Vichmanni transpordiäri ja polnud üldse kindel, et sellest midagi välja tuleb.
8. Heldur Meerits* 1169,57 mln kr
Hansapanga üks asutajaid, kes teenis aktsiate müügiga läinud aasta kevadel sadu miljoneid kroone.
Väikeinvestorite eestvõitlejana tuntud Meerits on tänavu jäänud hätta oma investeerimisfirmade majandusaruannete esitamisega äriregistrile ning keeldub ka Äripäevale firmade ülevaadet andmast, mistõttu tuleb leppida 2004. aasta tulemustega. Raske öelda, kas selle taga on maksuameti teravdatud huvi Hansapanga aktsiatega sooritatud tehingute vastu või midagi muud.
Meeritsa investeerimisfirmade Amalfi ja Altamira varade koguväärtus oli 2004. aasta lõpul kokku 500 miljoni krooni ringis, kusjuures kohustusi oli vastukaaluks vaid 75 miljoni krooni ümber. Suure osa varast moodustasidki Hansapanga aktsiad, nii et ekspankur pidi ilmselt tänavu nägema vaeva, leidmaks tulusaid investeerimisobjekte.
Valdo Randpere: Meeritsa sõnavarast puudub sõna “tarbimine”, tema sõnavarasse kuulub ainult “investeerimine”. Ta lubab endale väga vähe naudinguid selle raha juures, mis tal on. Kui panna kümme selli kõrvuti seisma ja käskida sealt miljonär välja valida, siis Meerits näeks välja nii, nagu tal oleks kõige vähem raha. Ei saa seda inimestele ette heita, osa on lihtsalt sellised, kelle jaoks investeerimine ja kõik sellega kaasnev on nagu mõnuaine, mida ei saa küllalt ning mida peab endale veeni süstima.
9. Armin Karu 1046,36 mln kr
Olympic Entertainment Groupi suuromanik, kes otsustas äsja oma ettevõtte aktsiad börsile viia.
Aktsia müügihind on üsna kõrge ning kui see pärast noteerimist püsima jääb või koguni tõuseb, kerkib Karu hoobilt ka järgmise aasta rikaste edetabelis.
Juba ongi kokku arvutatud, et Karule kuuluva aktsiapaki väärtus tõuseb sel juhul vähemalt 2,4 miljardi kroonini, mis annaks talle käesolevas edetabelis kindla esikoha. Et aga tabeli koostamisel on aluseks 2005. aasta aruanded, siis jääb üle vaid oodata järgmist tabelit aasta pärast.
Karu suutis aktsiate avaliku emissiooniga korraldada ka väikese revolutsiooni, pannes need üheaegselt müüki kõigis kolmes Balti riigis. Võib arvata, et kasiinofirmal on üsna ambitsioonikad plaanid ning peagi lisanduvad uued turud Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene ja Venemaa kõrvale, kus Olympic juba tegutseb.
Valdo Randpere: Karu on kirglik meremees ja tal on suur paat. Loodetavasti ta siiski juhib oma firmat paremini kui seda paati. Ärimehena on ta väga aus ja plaanin isegi Armini kasiino aktsiaid osta, sest ma võin olla rahuliku südamega, et senikaua, kui Armin seal eesotsas on, juhib ta ettevõtet hästi. Ta ei taha raha kuhugi nurga taha toppida, vaid ta on juht, kes tahab, et firmal läheks hästi ja ettevõte kasvaks.
10. Urmas Sõõrumaa 1025,36 mln kr
Jõukuse allikateks turvakontsern Falck Baltics ja isiklik investeerimisfirma U.S. Invest.
Mullu talvel lõppes Sõõrumaa koostöö Märt Vooglaiuga, mille järel seni ühised kinnisvaraprojektid kaheks jagati. U.S. Investil on lisaks 11 tütarfirmale osalus veel kümnes sidusettevõttes. Põhitulu pärinebki kinnisvaraprojektidest. Varade kogumaht küünib 600 miljoni krooni kanti. Kõrvuti oma Eesti äridega tegutseb üha laialdasemalt ka Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal.
Venemaale trügib ka Sõõrumaa osalusel tegutsev turvafirma Falck Baltics. Hiljuti rabas ta aga äriilma teatega, et ei välista Gruusia pangandusturule minekut. “Gruusia suurim pank on oluliselt väiksema bilansimahuga kui meie Falck Baltics,” sõnas ta teda küsitlenud ajakirjanikule.
Valdo Randpere: Sõõrukat ma tunnen kõige paremini ja teda peetakse Eestis kapitalistiks number üks. Kindlasti pole tagasihoidlikkus tema tugevaim joon. Inimesena on ta hästi meeldiv, laseb teistel oma heaolust osa saada. Näiteks kord koolivaheajal võtsime mõlemad oma lapsed ja olime Hispaanias tema majas. Kuna ta polnud seal pikka aega käinud, oli Ferrari aku tühjaks saanud ja ka mul lubati kruvikeerajaga auto all roomates akut otsida.
Lõpuks leidsime selle üles, leiutasime mingi akulaadija ja lootsime öö otsa, et auto põlema ei läheks. Talle võib üldse kõik asjad maha müüa, kui need punaseks värvida ja Ferrari peale kirjutada. Tal on ka meeletu töövõime ja tahtejõud, näiteks tennises oli ta veel mõned aastad tagasi andetu, kuid töökas. Kaks aastat tagasi andsin talle platsil tennises peksa, aga nüüd ei võida ma enam peaaegu kunagi.
