Töötajate motivatsiooni pärsib sobimatu töö

Viimasel ajal on tööjõupuudus ning sellega kaasnevad teemad saanud meedias igapäevaseks jututeemaks. Viimati jäi ajakirjandusest silma teade Fastleader.com´i poolt läbiviidud uuringust, mille raames uuriti muuhulgas ka töötajate motivatsiooni.

Töötajate motivatsiooniprobleemid peituvad selles, et töö ja töötaja oskused ning isikuomadused ei lange kokku. Fastleader.com septembris läbiviidud uuringu põhjal peab iga kolmas küsitletud tippjuht töötajate madala motivatsiooni põhjuseks just sobimatut tööd.

TNS Emori abiga läbiviidud uuringu käigus küsitleti Eestis 360 eduka organisatsiooni juhti, kellel paluti avaldada arvamust töötajate motiveerituse põhjuste kohta. Lisaks sobimatule tööle tõstsid juhid madala motivatsiooni põhjustena esile ka seda, et viimasel ajal on töövälised tegevused töötajatele tööst prioriteetsemad ning et organisatsioonisiseses kommunikatsioonis ja koostöös on puudusi, mis töötajate motivatsiooni pärsivad.

Uuringu eel läbiviidud süvaintervjuud kinnitavad uuringu tulemust. Peeter Tohver, Falck Eesti AS juhatuse esimees tõdeb: “Kõige rohkem pärsib motivatsiooni kui vale inimene on valel kohal, kui töötaja iseloomuomadused ei vasta töö sisule”. Äripäeva Kirjastuse AS peadirektor Igor Rõtov on samal arvamusel: “Kõige keerulisem on täna õigete inimeste leidmine”.

Uuringu korraldaja, Fastleader.com juht Endrik Randoja analüüsib uuringutulemust: “See on teada, et praegu kummitab kõiki tööandjaid tööjõupuudus, alates tootmistöötajatest kuni tasemel juhtideni välja. Inimesi lihtsalt pole piisavalt ja uusi töötajaid saab ikka kellegi arvelt. Aga normaalset rotatsiooni ei toimu nii palju kui võiks. Esmalt pärsivad seda eraelus võetud kohustused. Laenude ja liisingute koorma all ei tee inimesed julgeid otsuseid vahetada eriala või töökohta. Oma tööst hoitakse kümne küünega kinni, aga ise ei olda sealjuures õnnelikud. Või valitakse pelgalt tasu põhjal töö, mis tegelikult ei meeldi. Motivatsioon ja produktiivsus langeb, õnnelik ei ole ei tööandja ega töötaja.” Lahendust näeb Randoja selles, et tööandjad õpiksid täpsemalt hindama töötaja sobilikkust töökohaga ning sedasi vähendama võimalusi, kus töötaja võtab sundolukorras vastu tegelikult tema eeldustele sobimatu töö.

Omalt poolt lisaksin, et sama oluline on, et ka töötaja ei teeks oma otsuseid vaid materiaalsetest hüvedest lähtuvalt, vaid uuriks enne valiku tegemist võimalikult palju ettevõtte töökultuuri, tööülesandeid, meeskonda, jms ning mõtleks, kas see on just see keskkond, kus enamuse aja päevast veeta soovitakse.