Datamonitori peakonsultandi Marc Hardwicki hinnangul on Eestis olukord parem kui Lätis ja Leedus. Hardwicki sõnul on piraatluse osa tarkvaraturul 1998. aasta 86 protsendilt Eestis küll alanenud 69 protsendile, Euroopa Liidu keskmise 34 või Soome 29 protsendini on aga veel pikk tee.

Lätis ja Leedus ulatub piraatluse osa kogu tarkvaraturust rohkem kui 76 protsendini. Saamata jäänud maksutulud hindas Hardwick piraatluse tõttu kasvavat 2004. aastaks ligi 730 miljoni kroonini.

Datamotori kinnitusel oli tarkvaratööstuse osa sisemajanduse kogutoodangus mullu 486 miljonit krooni, kasvades 2004. aastaks rohkem kui miljardini.

486 miljoni kroonine tarkvaratööstuse osa jätab täielikult arvestamata suurte firmade infotehnoloogiaosakondade loodud lisaväärtuse.

Nii kajastuvad näiteks Eesti suurimate infotehnoloogiafirmade, Hansapanga ja Ühispanga IT-osakonnad SKTs hoopis pankade loodud lisaväärtuse, mitte infotehnoloogiana. Eesti möödunud aasta 84 miljardi kroonisest SKTst moodustas tarkvara osa seega 0,6 protsenti.

Arvutipiraatluse vastu võitleva BSA ostetud Datamonitori uuringu andmetel tasus tarkvaratööstus mullu riigile maksudena 148 miljonit krooni. Riigile laekuvad maksud tarkvaratööstusest peaksid kolme aastaga tänu kasvanud lisaväärtusele suurenema 331 miljoni kroonini.