Põldoja tahtis Swedbanki juhtimises kaasa rääkida
Alles see oli, kui Ühispanga juhi kohalt lahkus Mart Altvee. Nüüd lahkute Teie Hansapangast. Kas see on pelgalt juhus, et Eesti suurimate pankade juhid lahkuvad praktiliselt korraga pärast laenubuumi lõppu?
See on minu meelest pigem juhus. Mulle isiklikult meeldivad raskemad ajad pankurina palju rohkem kui kergemad ajad. Laenubuumi ajal võis konkurentsis intelligentsus kohati kaduda, mis raskematel aegadel jälle hädavajalik on. Minul on olnud väga huvitav töö ja Hansapank Eesti juhtimine on seda edaspidigi.
Kindlasti oleks tahtnud oma praeguselt positsioonilt natukene rohkem kogu Swedbanki strateegias ja juhtimises kaasa rääkida, mida mul piisavalt teha ei õnnestunud. Osaliselt mõjutas see küll minu lahkumise otsust.
Milline on olnud Teie suurim õnnestumine ja ebaõnnestumine?
Tegudest on endale kindlasti meelde jäänud teise pensionisamba edukas turuletoomine. Korraliku õppetunni sai NPNK turuletoomisega, kuigi seda ebaõnnestumiseks ei saa nimetada (ikkagi aasta turundustegu). Juhina olen õppinud aastatega tulemuste juhtimiselt oluliselt rohkem inimeste juhtimisele tähelepanu pöörama.
Kuidas suhtute Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pakutud kodulaenude riiklikku doteerimisse?
Ma usun turumajandusse ja avatud turgudesse, kuid iga riigi suveräänsusse.
Seega ei toeta kodulaenude riiklikku doteerimist, eriti arvestades, kui arenenud Eesti pangandussüsteem juba praegu on.
Hansapanga investeerimisfondid on märkimisväärselt langenud. Mis on fondide perspektiiv sel ja järgmisel aastal?
Fondid on langenud nii nagu turudki, kuhu need fondid investeerivad. Fondide perspektiiv sõltub eelkõige turgude perspektiivist. Praegu on turgude riskikartlikkus jätkuvalt suur, kuid minu meelest on palju aktsiaid juba väga atraktiivsel hinnatasemel.
Tähtis pole prognoosida, kuhu turud liiguvad, vaid saada aru oma investeeringu perspektiivist ja lähtuda ettevõtte fundamentaalnäitajatest.
Kui suureks lasevad kommertspangad eraisikute ja firmade laenukoormusel sisemajanduse koguprodukti suhtes kasvada?
Laenude suhe SKPsse on pikemas perspektiivis otseses korrelatsioonis riigi jõukusega. Mida jõukam on riik, seda rohkem võib ta laenata. Eesti majandus on praegu jõukust arvestades liiga palju laenanud. Peab jõukamaks saama ja siis võib jälle laenukasv kiiremaks muutuda.
Mida arvate Eesti panganduse olukorrast ja perspektiividest lähima kolme aasta jooksul?
Eesti pangandus on väga heas seisus. Viimaste aastate arengud olnud väga kiired. Võib-olla on olnud ka kasv liiga kiire ja nüüd tuleb korraks hinge tõmmata. Pikemas perspektiivis olen pigem mures, et sarnase struktuuri jätkudes võib pangandus pigem igavamaks hakata muutuma. See on muidugi palju meis endis ja meie omanikes kinni.
Milline oleks Teie arvates säästmise valem sellises ebstabiilses olukorras, nagu Eesti praegu on? Pankade hoiuseintressid jäävad alla inflatsioonile, fondide väärtus langeb koos globaalsete aktsiaturgudega.
See ei ole veel tragöödia, kui hoiuse intress jääb alla inflatsioonile, sest suur osa Eesti inflatsioonist on teenustes, mida ette tarbida pole võimalik. Kuna aktsiaturud on viis aastat järjest tõusnud, siis on langus OK. Ise ei muretse: raha on pikaajaliselt fondides ja siin-seal võib karuturg pakkuda huvitavaid ostuvõimalusi. Soovitaksin olla nii likviidne kui võimalik.
kes on kes
Priit Põldoja
sündinud: 18.06.1969
hariduskäik:
1988-1990 Tallinna Pedagoogiline Instituut, kehakultuur
1991-1994 Mount Saint Mary’s College (USA), bachelor of business & finance
ametikäik:
veebruarist 2008 Alta Capitali partner
2005-2008 Hansapank Eesti peadirektor
2004 Hansapank Eesti eraisikute panganduse tegevdirektor, Hansapanga juhatuse liige
2000 Hansapanga Grupi investeeringute juhtimise osakonna juhataja
1999 Hansapank Marketsi direktor
1998 Hansapank Marketsi finantsjuht
1996-1998 Tallinna Pank
1995-1996 Dai Ichi Kangyo Bank (USA)
hobid: tennis, golf, reisimine
