Piraatvara kasuks räägib parem hind

Rohkem kui pooled Eestis piraattarkvara kasutajatest peavad legaalseid programme liiga kalliks, selgub Faktum-Ariko uuringust.

Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutust uurinud Faktum-Ariko esindaja Veiko Paalandi sõnul kinnitab nende uuring, et üle pool Eesti elanikest kasutab piraattarkvara, samuti nentis ta, et pea pooled küsitlustest pidasid tarkvara liiga kalliks.

“Tulemused näitasid, et kehtiv litsents ei oluline, oluline on kasutusmugavus. Kui muuta illegaalse tarkvara kasutamine ebamugavaks, siis soositakse raha kulutamist. Soodne hind on üks määravaid motivaatoreid piraatlusel,” tõi ta välja uuringus silma hakanud üldtendentse.

BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnas, et mõnikord kasutajad ei tea, mida vajavad. “Ei kasutata pooli funktsioone, mida programm pakub, aga ühe ja sama toote erinevad variandid mõjutavad litsentsi hinda,” selgitas ta.

Siseminister Jüri Pihl peab tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteoks, mille mõju võib olla ohuks innovaatilisele majandusele.

“Ebaterve konkurents ja saamata jäänud tulud ohustavad paraku just neid ettevõtteid, kes tegelevad arendustööga ja loovad uusi väärtusi,” ütles Pihl. Ta hoiatas ka piraattarkvaraga kaasas käivate ohtude eest.

Piraatvara kasutajaid tuli maailmas juurde

Eile tutvustatud Business Software Alliance’i (BSA) uuringust selgus, et aastaga on piraattarkvara osakaal maailmas kasvanud kolm protsenti.

Eestis oli 2007. aastal 51 protsenti tarkvarast ebaseaduslik. “Samas oli 2000. aasta alguses Eestis piraattarkvara osa üle 70 protsendi,” meenutas Uduste minevikku.

“Lätis ja Leedus on rohkem piraattarkvara. Soomele, Rootsile jääme alla, neil üle on piraattarkvara osakaal pisut üle 20 protsendi,” lisas Uduste.

“Olukord on parem arenenud riikides. Enamikus riikides piraatluse tase langes, ainult kaheksas riigis tõusis. Nendes riikides langeb, kus müüakse uusi eelpaigaldatud tarkvaraga arvuteid ja elatustase on kõrgem,” tõi Uduste välja. 2007. aastal uuriti tarkvarapiraatlust 108 riigis.

Number

* ca 480 miljardit Eesti krooni on piraattarkvara kasutamisest tingitud kahju kogu maailmas. Praegu ulatub piraattarkvara kasutamine 38 protsendini.

* 200 miljonit krooni kahju toob piraattarkvara kasutamine Eestis. Uuringufirma IDC andmeil oli meil mullu litsentseerimata tarkvara osakaal 51%, mis on 1% vähem kui 2006. aastal.

* 72% Eesti arvutikasutajatest leiab, et tarkvara litsentside eest peaks vastutama levitaja, litsentside puudumist taunib 66% kasutajatest

* üle 90% on piraattarkvara osakaal Armeenias, Aserbaidžaanis ja Moldovas. Väikseim, 20% osakaal on piraatvaral USAs, teisel kohal on Luksemburg 21 protsendiga.