Eesti Energia kolme kuu kasum on 337 miljonit krooni
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul olid aprilliga alanud majandusaasta esimesed kolm kuud ettevõtte jaoks edukad. „Vaatamata majanduskeskkonna negatiivsele mõjule ning elektri- ja soojusenergia müügimahtude langusele Eestis, on Eesti Energia finantstulemused endiselt head. Seda peamiselt tänu kasvanud ekspordituludele ja kulude kontrollile,“ sõnas Kaasik.
Kulude kokkuhoiu tulemusena vähenesid võrreldes eelmise majandusaasta esimese kvartaliga kõige rohkem ehk 30,8 protsendi võrra transpordi ja töövahenditega seotud kulud. Samuti vähenesid 27,2 protsendi võrra seadmete hooldus- ja remondikulud ja 14,3 protsendi võrra tööjõukulud.
„Range kulude kontroll lubas oluliselt aeglustada ärikulude kasvu, kontserni efektiivsus tõusis, mis lubas säilitada kasumlikkust ja tagada vajalik investeeringute maht,“ selgitas Kaasik. 2009/10. majandusaasta esimese kolme kuuga investeeris Eesti Energia 752 miljonit krooni, millest põhiosa ehk 328 miljonit krooni suunati elektrivõrkudesse.
Eesti Energia investeerimisstrateegia toetab endiselt ettevõtte ja energeetika arengut ning lähtub majandusliku efektiivsuse, keskkonnateadliku arengu ja varustuskindluse kriteeriumitest. Lisaks elektrivõrkudele nõudis suuri investeeringuid ehk 360 miljonit krooni ka elektri- ja soojuse tootmise valdkond, kus suurimateks investeerimisobjektideks olid Aulepa tuulepark ja väävlipuhastusseadmete paigaldamine Narva Elektrijaamades.
Eesti Energia 2009/10. majandusaasta esimese kvartali olulisemateks sündmusteks olid otsused ehitada uuel, efektiivsemal tehnoloogial töötav põlevkiviõlitehas ning korraldada hange kuni kahe uue elektrit tootva põlevkiviploki rajamiseks.
Eesti elektrivõrkude moderniseerimiseks ja arendamiseks sõlmis Eesti Energia laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) 2,3 miljardi krooni (150 miljonit euro) laenamiseks soodsatel tingimustel. Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud toetavad Euroopa Liidu ühist eesmärki sisemise energiavarustuse mitmekesistamiseks ja kindlustamiseks ning edendavad Eesti Energia rolli Baltimaade elektriturul.
2009/10. majandusaasta esimeses kvartalis langes üldisest majanduslangusest mõjutatuna elektrienergia kodumaine müük. Äriklientidele müüdi 929 GWh elektrienergiat, mis on 12,8 protsenti vähem ja võrguettevõtjatele müüdi 168 GWh ehk 5,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Eraisikutele müüs Eesti Energia võrreldes mullusega 4,8 protsenti rohkem elektrienergiat ehk 393 GWh. Koduklientide müüki mõjutasid madalam välistemperatuur ja näitude etteteatamine seoses käibemaksu määra tõusuga alates 2009. aasta 1. juulist. Kokku müüs Eesti Energia kodumaisel turul 1 490 GWh elektrienergiat, mis on 7,9 protsenti vähem kui mullu.
Elektrienergia eksport näitas aga jõudsat kasvutrendi. Esimeses kvartalis ulatus elektrienergia eksport 482 GWh-ni, mis on eelmise aasta esimese kolme kuuga võrreldes 18 protsenti rohkem. Madalam hind Põhjamaade elektrienergiabörsil Nord Pool on vähendanud müüki Soome 152 GWh võrra, kuid seda on kompenseerinud suurem müük Lätti, mis suurenes 203 GWh võrra. Sealhulgas müüs Eesti Energia Läti avatud turu klientidele esimeses kvartalis 88 GWh elektrienergiat, mis on 85 GWh rohkem kui eelmise majandusaasta esimeses kvartalis.
Eesti Energia soojusenergia müük moodustas 2009/10. majandusaasta esimeses kvartalis 161 GWh, kahanedes 41,8 protsenti võrreldes eelneva majandusaasta esimese kvartaliga. Soojusenergia müügi languse peamiseks põhjuseks on uue Eesti Energiale mittekuuluva soojusenergia tootja lisandumine Tallinna soojusturule.
