See ei puuduta vaid neid, kelle paigaldised (elektriseadmed, -juhid ja -tarvikud ühes hoones) on käiku antud pärast eelmise aasta 1. maid, ütles Mägi.
Tema sõnul on viimase poole aasta jooksul korralist kontrolli kogu Eestis tehtud vaid mõnekümnel korral. Elektriohutusseaduse järgi võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nõuet eiranud ettevõtet trahvida kuni 20 000 krooni, halduskohus kuni 50 000 krooniga. Mägi sõnul eraisikuid ei trahvita, neil võib ohtliku rikke kõrvaldamiseni elektri ära võtta.
“See on tühipaljas säte, selle täitmine ei ole reaalne. Esimene trahvimaksja peab siis olema riik ise, sest ta ei täida seda endale kuuluvate hoonete suhtes,” ütles OÜ Teimilabor juhatuse esimees Aleksander Matt suuremate tarbijate massilise kontrolli kohta. “Eks need aremad ja korralikumad täidavad.”
Teimilabor on kõrvuti ASiga KH Energiakonsult teine eraettevõte, kes on saanud õiguse üle 35amprise peakaitsmega paigaldiste kontrolliks. AS Elektrikontrollikeskus võib peale selle kontrollida ka kõige ohtlikumaid elektrisüsteeme.
ASi Elektrikontrollikeskus hinnakirjas maksab töötund alates 390 kroonist. “Väiksema maja juures saab ka tunniga hakkama, kui sealjuures on kõik täiesti korras,” ütles Mägi. “Kuid kui on puudusi, läheb rohkem. Pärast puuduste kõrvaldamist tehakse uus kontroll.”
Seni ei pidanud eraldi tasuma elektrikontrolli eest hoonetes, kuid seda ka praktiliselt ei tehtud. “See koormas Eesti Energiat ka ning nad polnud oma kulul kontrollimisest huvitatud,” põhjendas Mägi tasulisi teenuseid osutava Eesti Energia tütarettevõtte asutamist.
Mägi sõnul puuduvad ka Eesti Energial täpsed andmed suuremate tarbijate arvust, kes peavad sel aastal kontrolli tellima, kuid kindlasti on tegu kümnete tuhandetega. 35amprine peakaitse on tavaline ka elektriküttel eramus.
Kui tegu ei ole erilist tähelepanu nõudvate süsteemidega, tuleb tasulist kontrolli tellida iga viie aasta tagant. Alla 35amprise peakaitsme omanikud peavad esimese korralise kontrolli tellima enne 2003. aasta 1. jaanuari.
