„Lätist ja Leedust tulenev ostusurve mõjutab Eesti vabaturu hinda ja Eesti hinnapiirkonna lühikese eluaja jooksul oleme näinud mitmeid hinnatippe. Turu kasutusse antud Estlinki lisavõimsused suurendavad turu likviidsust ja ekstreemsed hinnahüpped muutuvad oluliselt vähem tõenäolisteks,“ selgitas Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals pressiteate vahendusel.

Turu kasutusse antud Estlinki lisavõimsused teevad Eesti elektrituru sügavamaks ja stabiilsemaks, mis lõppkokkuvõttes toob Eesti vabaturu klientidele parema hinna. Energiasüsteeme ühendatava merekaabli võimsusi saavad võrdsetel alustel kasutada kõik turuosalised Eestis ja Põhjamaades.

Valsi sõnul ületavad Estlinki kaudu kättesaadavad võimsused oluliselt Eesti vabaturu tarbimist, kuid pikaajalise hinnastabiilsuse tagamiseks on vaja välja arendada Baltimaade ühine elektriturg.„Hinnatippude silumiseks on esmalt vaja lõpule viia ühise Baltikumi elektrituru loomine, NordPool SPOT peab Eestist laienema Lätti ja Leetu. Hinnahüpete tugevaimaks välistavaks sammuks on Estlink 2 merekaabli väljaehitamine. Estlink 2 merekaabel integreerib Baltimaad lõplikult Põhjamaade elektrituruga,“ lisas Vals.

Eesti vabaturu nõudluse maht on sõltuvalt aastaajast 150 - 250 MW. Estlink merekaabli maht on 350MW ehk ületab oluliselt Eesti vabatarbijate nõudlust.

Estlink merekaabel ühendab Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme. Estlink merekaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia. Eesti Energia on Estlink 1 alalisvoolukaabli suurim osanik. Eesti Energia andis oma Estlinki merekaabli kasutamise õigused täies ulatuses Nord Pool Spot elektribörsi kasutusse käesoleva aasta märtsis.