Korteriühistute liit: küttearved sel talvel konti ei murra
„Küsimus võib olla selles, milline on tulevikus riigi olukord tervikuna,“ sõnas Mardi. Vaadates viimatisi positiivseid arenguid – töötuse vähenemine, soodsam majanduskasv - arvas ta, et tema küll mingisugust paanikaohtu ei näe ja ühistud saavad majandamisega hästi hakkama.
„Kui ühistud said isegi väga keerulisel ajal - aastatel 2008-2009 – hakkama, siis ma ei näe põhjust, miks ühistud ei peaks saama hakkama tulevikus,“ sõnas Mardi.
Küttearveid vähendab majade soojustamine
Kallinevaid küttearveid saab vähendada majade soojustamise arvelt, mille vastu tuntakse väga suurt huvi. Tuleb küll laenu võtta ja laenumakseid tasuda, kuid samas on kodu soe ja mõnus.
„Ausalt öeldes ei ole Eesti turul olnud soodsamaid finantseerimistingimusi, kui on praegu,“ sõnas Mardi.
Kortermajade energiasäästlikumaks muutmisele aitab kaasa majandusministeeriumi eraldanud 470 miljonit krooni, millega hüvitatakse kortermajadele minimaalselt 15 protsenti maja soojustamise maksumusest.
Lisaks toetusele on pankadelt võimalik saada soodsa intressiga laenu: laenuintress võib olla neli protsenti, aga isegi väiksem.
Kokkuhoid soojaarvelt: 20-60%Küttekulud võivad Mardi sõnul väheneda alates 20 protsendist. Maksimaalselt isegi kuni 60 protsenti.
„Tavaline kulude kokkuhoid on alates 20 protsendist. Ei pane aga imestama ka 40-protsendine kokkuhoid,“ selgitas Mardi.
„Mida komplekssemalt renoveeritakse, seda suurem on kokkuhoid,“ lisas ta.
