„Esimene asi — mis on kohe selge — on see, et riik saaks üldist hinnataset mõjutada elektri hinna kaudu. Kui Eesti Energia saab küsitud hinnatõusu, siis kasvavad kindlasti ka kõik teised hinnad,“ lausus keskerakondlane.

Teadupärast on Eesti Energia teinud konkurentsiametile avalduse jaotusvõrgu tariifi tõstmiseks, mille heakskiitmisel võib järgmisel aastal elektri hind kodutarbijale kerkida pea 12 sendi võrra kilovatt-tunni eest.

Teiseks tõdes Riisalu, et riik ei saa küll eraettevõtjate tegevust väga palju mõjutada, aga samas on võimalik hinnatõusu mõnevõrra ohjeldada maksude kaudu. „Ma olen seda meelt, et kui riigi kehtestatud aktsiisi- ja käibemaks muutuvad ebamõistlikult kõrgeks, siis tungib turule salakaup. Inimesed tarbivad siis loomulikult seda ja riigil jäävad maksud ikkagi saamata.“

„Siin ei ole head retsepti, kus see tasakaal täpselt asub. Kuid täna me näeme, et kütuseturul jääb riigil eri hinnangutel miljard või poolteist miljardit krooni saamata, kuna hind on aetud pööraseks ja on tekkinud kuritegelikud alternatiivid või lähinaabritest lähtuvad võimalused — kümnete liitrite kaupa üle Vene piiri,“ märkis riigikogu majanduskomisjoni liige.

Riisalu hinnangul on valitsus kasutanud enda käes olevaid hinnatõusu ohjeldamise võimalusi paraku väga vähe. „Praegune valitsus ei ole neid peaaegu üldse kasutanud. Nad ei soovi ühiskonnaga väga palju diskuteerida ja langetavad oma otsuseid isekeskis. Ei saa öelda, et kõik mida nad teevad, on vale, aga ma olen seda meelt, et riigipoolsete maksude kehtestamine ja Eesti Energia hinnakujundus eeldaks mõistlikumat analüüsi,“ nentis ta.