Sellel põhjusel on nad valmis igasugusteks arenguteks, ka võimaluseks, et uus omanik tahab rendilepingu katkestada või tühistada.
Sildmäe sõnade järgi on maailmas levinud praktika, et hotelliketid ei tegele ise kinnisvaraga, vaid opereerivad hotelle kinnisvaraomanikega sõlmitud lepingute alusel.
Seepärast ei osalenud Scandic Hotels ka Rannahotelli enampakkumisel.
Sildmäe selgitas, et 1993. aastal Pärnu linnaga 25 aastaks sõlmitud rendilepingu kohaselt koosnes rent kahest osast.
Kõigepealt investeerisid nad Rannahotelli renoveerimisse 28,7 miljonit krooni.
Sellest investeeringust muutub lepingu kohaselt mitterahalise maksena igal aastal neli protsenti linna omaks.
Seepärast ei pea paika väide, et Scandic Hotels maksis linnale renti vaid 300.000 krooni aastas, sest koos investeeringuga moodustab rendisumma üle 1,4 miljoni krooni.
Tänase seisuga on Sildmäe arvestuse kohaselt Rannahotellis Scandicu omand investeeringust veel 18,5 miljonit krooni, mille nad rendilepingu katkestamisel sisse nõuaksid.
“Kas Pärnu linnal tasus Rannahotelli müüa, kui nad selle eest vaid 2,5 miljonit krooni saavad?” küsis Sildmäe.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Romek Kosenkranius ütles, et linnavalitsuse juristide hinnangul lähevad kõik müüja õigused ja kohustused müügiobjekti võõrandamistehinguga üle ostjale ja seepärast linn edasise eest enam ei vastuta.
