Mõis kavandab Eestisse suurt vedelgaasiterminali

Uue terminaliga luuakse alternatiiv nii Gazpromile kui ka Eesti põlevkiviõlile.

AS Nord Gas on loodud suurejoonelise eesmärgiga rajada Sillamäele või Muugale Baltimaade suurim vedelgaasiterminal.

Piirkonna seni ainus vedelgaasiterminal asub Riias, ent selle maht jääb Nord Gasi  kavandatavale alla. Kuivõrd tegemist oleks Eesti esimese sellise rajatisega, on terminali mõju firma juhatuse liikme Sander Maasiku hinnangul siinse turu jaoks tuntav.

Üks Nord Gasi omanikke Jüri Mõis ei eita võimalust, et Nord Streami gaasijuhtme projekti venimisel tarnitaks vedelgaasi ka Saksamaale. Projekti investeeringu mastaabiks nimetab Mõis umbes poolt miljardit krooni, raha allikaid ei soovi ta siiski veel nimetada.

Võtab aega

Maasiku hinnagul võiks optimistlikumal juhul ehitusega algust teha juba selle aasta novembris, mil kooskõlastused on saadud. “Ehituse valmimine sõltub seadmete kohalejõudmisest. Gaasi veeldamiseks vajalike külmutusseadmete saamine võib võtta aga kuni kaks aastat.”

Terminali projekteerimismaht on 100 000 kuupmeetrit, aastas hakkaks seda läbima hinnanguliselt 800 000 kuupmeetrit vedelgaasi, s.o butaani, propaani või nende segu.

Maasiku sõnul on tarnepartnerite küsimus veel lahtine: “Kandidaate on palju, kõne alla võivad tulla Venemaa, Kasahstan, Alžeeria – sõltub, kust saame parema diili.” “Praegu arvame, et umbes kolmveerand mahust tuleks mööda raudteed, lähikuudel võib selguda aga vastupidine proportsioon,” sõnab Maasik.

AS Nord Gas kuulub ettevõt-tele OÜ Letofin Trading, mille 50% omanikuks on Jüri Mõis, teise poole omanikeks Leonid Eivin ja Mark Eivin.

Tegemist on tulevikuäriga

•• Endise teede- ja sideministri Raivo Vare hinnangul on tegemist stabiilse äriga: “Ükskõik milline Gazpromi torust eraldi olev lahendus on Eesti jaoks kasulik, kas või julgeolekupoliitiliselt. Selliseid projekte on veel mitu, näiteks Leedus ja Venemaal, räägitakse ka Paldiskist, kõik suurusjärgus 2–2,5 miljonit kuupmeetrit aastas. Kümne aasta pärast on tegemist väga perspektiivse alaga. Eripäraks on see, et vedelgaasi transport nõuab teatud laevu ja vajalik on kindlate partnerite olemasolu, mis eeldab võrgus olemist.”

•• Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp kinnitab, et propaani ja butaani õhuga segamine ei ole võimalik, mistõttu ei tule kõne alla ka olemasoleva gaasitorustiku kasutamine. “Küll on seda võimalik rakendada reservkütusena või kindlal objektil, kus on olemas vastav mahuti.”