Tallinna Sadama juht keerab Moskvas transiiti Eesti poole
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand arutas eile Moskvas Venemaa Raudtee juhtidega, kuidas tuua söe- ja väetiselaadungid taas Eestisse.
„Ma pean Moskvas läbirääkimisi, kuid ei saa avaldada, kellega,” ütles Kaljurand. Ärilehe andmetel kohtus ta Venemaa Raudtee presidendi Vladimir Jakuniniga või tema asetäitjatega. „Esimese kvartali lõpus võime teha kokkuvõtteid, kas seni erandkorras Eestisse saabunud väetise- ja söesaadetised on muutunud igapäevasteks,” lisas ta.
„Loodame, et Venemaal lähevad väetise ja söe transiidi otsad meie jaoks lahti,” ütles Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli. „Meie suhted Venemaa Raudtee tippjuhtidega on head, kuid tulemuste saavutamiseks peab ikka ise inimestega rääkimas käima.”
Transiidi tagasitulemise eelduseks nimetas Seli asjaolu, et Eesti on venelaste arvamusküsitlustes langenud nn vaenlaste nimistus tagaplaanile.
„Maailmamajanduse jahtumise tõttu on kaubaveod vähenenud, kuid nüüd ei saa enam rääkida, et Eesti suunas kaupade saatmiseks vaguneid ei jätku,” lisas Seli.
Väetise ja söe maailmaturuhinna kukkumine tekitas olukorra, kus neid kaupu on kasulikum vedada suurte, vähemalt 80 000-tonniste tankeritega, mida suudab lähestikku asuvatest sadamatest vastu võtta Tallinna Sadama Muuga sadam.
Viiendik vähem
Eelmisel nädalal tõi Venemaa juhtiv väetisetootja Akron üle pika aja esimese väetiserongi Muuga sadamasse.
„Ma tunnustan väga sadamajuhtide püüdlusi transiidivoogusid taastada,” ütles Akronile kuuluva väetiseterminali juht Vladimir Volohhonski. „Nende püüdlusel on tulemusi ainult juhul, kui poliitikud lõpetavad jama ajamise ja loovad Venemaaga normaalsed suhted – logistika tuleb alles pärast seda.”
Volohhonski nimetas oluliseks märgiks, et Venemaa peaminister Vladimir Putin külastas esmaspäeval Akroni väetisetehast.
Akron on olnud alates 1998. aastast Muuga sadama üks peamisi kliente. Aastas vedas Akron Muuga sadama kaudu 1,5 miljonit tonni väetist, kuid terminal võimaldab seda vedada 2 miljonit tonni.
Eelmisel aastal oli Tallinna Sadama sadamaid läbinud kauba maht 29,1 miljonit tonni. Võrreldes 2007. aastaga vähenes kauba maht 19,3%. Kaubalaevade külastatavus vähenes aastaga ligi 7%.
Vopak E.O.S. suurendas võimsust
•• Tallinna Sadama suurim klient Vopak E.O.S. võttis sellel nädalal oma Termoili terminalis kasutusele täiesti uued, 200 000-kuupmeetrised mahutid. Investeeringuks kulus ligi 300 miljonit krooni.
•• „Tänu mahutipargi suurendamisele suudame nafta hinna langusest hoolimata hoida oma terminali tootmismahtu varasemaga samal tasemel,” lausus ettevõtte juht Arnout Lugtmeijer.
•• Vopak E.O.S.-i mahutipargi maht on nüüd 951 000 m3, mis jääb Läänemerel alla vaid Ventspilsi sadama rohkem kui 1,2 miljoni kuupmeetrisele mahutipargile.
