Halvustavad reklaamid rikuvad seadust

Eesti Reklaamiagentuuride Liit otsib valimisreklaamide korrektsena hoidmiseks vahendeid ja pakub lahendina muudatust valimisseaduses. Erakonnad esialgu ettepanekut ei toeta.

Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) kolmapäevasel koosolekul arutles juhatus valimisreklaamide ebaeetilisuse ja reklaamiseaduse mitte täitmise üle. “See on imikulegi selge, et kampaaniad on läinud üle igasuguste piiride,” ütles ERALi president Marek Reinaas. Seaduse järgi on reklaamides konkurentide halvustamine keelatud.

Kui varem oli ERAL kaalunud võimalust pöörduda Halduskohtusse, siis koosolekul leiti, et see poleks mõttekas.

“Valimised on nädala pärast, 1. märtsil võetakse reklaamid maha. Kohus ei jõuaks nii kiiresti asja arutama hakatagi”, nentis Reinaas. Tema hinnangul on valimisreklaamide kontrollimine reklaamiseaduse järgi üldse mõttetu — solvava või halvustava reklaami eemaldamist saab nõuda kolme nädala jooksul, valimiste puhul kestab aga kampaania vaid veidi üle kuu aja.

“Uurisime, kuidas on asi korraldatud teistes riikides — tihti on valimisseaduses vastav punkt, mis loob valimiskomisjoni juurde eraldi, reklaame kontrolliva ja suuremate õigustega organi”, selgitas ta. Võimalik, et ERAL teeb vastava ettepaneku ka uuele Riigikogule.

”Praegu puudub ühene arusaam, kas valimisreklaam kuulub reklaamiseaduse regulatsiooni alla või mitte,” ütles õiguskantsler Allar Jõks eile Postimees Online`i teatel.

Erakondade seisukoht reklaami osas sõltub sellest, kelle reklaamiga tegemist on, märkis õiguskantsler. “Kui on tegemist oma reklaamiga, siis ei käi reklaam seaduse alla, kuid samas konkurentide reklaam käib,” lisas ta.

Reklaamiseaduse täitmise üle järelevalvet teostav tarbijakaitseamet on Jõksi sõnul end valimisreklaamide järelevalvest distantseerunud.

Reformierakonna peasekretäri Eero Toheri hinnangul ei ole tõenäoline, et konkurentide kritiseerimine valimiskampaaniates päris ära kaoks, sest mingil määral esineb seda kõikjal. Ka ei pea Toher vajalikuks valimisseaduse muutmist. Loodavas komisjonis töötaks ju samuti inimesed, kelle otsus reklaami halvustavaks nimetamise kohta oleks subjektiivne, nentis ta. “Pealegi võib tekkida vastupidine efekt — mõni erakond võib hakata meelega räiget reklaami kasutama, et selle keelamisest saadavat tähelepanu saada.”

Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp leiab, et Eesti poliitreklaamimaastik ei vaja ilupolitseid. “Nii nagu ei saa keelata inimesel käia koledasti riides, ei saa keelata ka koleda ja halva reklaami tegemist. Solvumiste heastamiseks ja laimu levitamise lõpetamiseks on protseduurid olemas. Need ei ole täiuslikud, aga piisavad.”

Seppa sõnul riskib iga erakond valimisreklaami tehes sellega, et raskelt defineeritava hea maitse piiri ületamise korral pöörduvad valijad temast ära. “Demokraatia tingimustes peaks see mehhanism olema piisav,” ütles Sepp.

Mõõdukate pressiesindaja Olari Koppeli sõnul on halvustavad reklaamid poliitilise kultuuri arengu küsimus. “Eeldatavasti teeb juba sel korral negatiivne kampaania osadele erakondadele karuteene,” sõnas ta.