Toiduseadusest
Samas on toiduseadus vaid raamiks valdkonna reguleerimisel ning sellele lisaks on Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister kehtestanud mitmeid rakendusakte. Nendes sätestatakse täpsemad nõuded küsimustes, mida toiduseadus üldiselt käsitleb. Lisaks toiduseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad toidu valdkonda ka vahetult kohaldatavad Euroopa Liidu õigusaktid (määrused ja otsused).
Õigusaktide rägastikuna tunduvad nõuded ja normid lähtuvad vaid ühest soovist: tagada tarbijatele ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit ning anda tarbijale adekvaatset teavet, mille alusel oleks võimalik teha oma toiduvalikuid.
Kindlustunde suurendamiseks on hea teada, et enne toidu käitlemise alustamist peab toidu käitleja (nt põllumajandustootja, turismitalu, suur või väike toiduainetööstus, restoran, kauplus) teavitama järelevalveasutust või olema järelevalveasutuse poolt tunnustatud. Need on erineva keerukusega protseduurid, mille eesmärgiks on saada teada, kus ja millistel tingimustel toimub toidu käitlemine. Ettevõtted kantakse järelevalveasutuse poolt nimekirja ning edaspidi hinnatakse regulaarselt ettevõtete ja sealse tegevuse nõuetele vastavust. Seda teevad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud.
Hoolimata sellest, et riik teostab toidu valmistus- ja müügiprotsessi üle järelevalvet, jääb vastutus toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisel siiski toidu käitlejale. Enamasti ei sisalda õigusaktid täpseid tegevusjuhiseid ega anna ette nõudeid sentimeetri või milligrammi täpsusega. Õigusaktide eesmärk on seada raamid, mille piires tegutsedes saab öelda, et toidu ohutus on tagatud. Kuidas täpselt nende raamide sees tegutseda, peab jääma toidu käitleja otsustada. Kehtestatud nõuete rakendamiseks on võimalik kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, mis tuleb eelkõige toidu käitlejal enesel leida. Igal juhul vastutab käitleja enda käideldava toidu ja selle käitlemisprotsessi ohutuse ja nõuetekohasuse eest.
Allikas: Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakond
