Spordijoogi valik olgu kaalutletud

Spordijookide tarbimine on viimasel aastakümnel Euroopas oluliselt kasvanud. Praegu on müügil väga erinevate retseptide ja koostistega spordijooke, kuid nende peamine eesmärk on sama — vee ja elektrolüütide tasakaalu ning energiavarude taastamine. Kuidas spordijooki valida, sellest räägib toitumisspetsialist Julia Deikina.

Kui 2000. aastal kulutati spordijookide ostmisele Euroopas ligi 23 miljardit krooni, siis 2007. aastaks kasvas see juba üle 31 miljardi
krooni.

Spordijooke on tarbija mugavuse huvides saadaval erineva maitsega, erinevas pakendis ja koguses, nii kontsentraadina kui ka pulbrina.

Igal aasta tuuakse üle Euroopa müügile keskmiselt sada uut spordijooki. Siia on arvestatud ka olemasolevate retseptide väikesed muudatused maitsetes ja vormis, et vastata tarbija ootustele ja maitse-eelistustele.

Spordijoogi peamine ülesanne on vee ja elektrolüütide tasakaalu ning energiavarude taastamine. Sellest lähtuvalt varieerub ka spordijookide koostis.

Spordijooke eristatakse süsivesikute kontsentratsiooni ja liigi (glükoos, maltodekstriinid, fruktoos, sahharoos, nende segud) ning osmolaalsuse järgi (hüpotoonilised, isotoonilised ja hüpertoonilised).

Eristada saab spordijooke ka elektrolüütide sisalduse ja kontsentratsiooni (naatrium, magneesium, kaalium, kaltsium jne) või spetsiifiliste koostisosade olemasolu järgi (vitamiinid, kofeiin, kreatiin).