„Positiivsena tuleb muidugi eriti välja tuua reaalpalga kasvu, kuivõrd viimastel aastatel on ka inflatsioon püsinud kõrge,“ ütles Sõerd Delfi Majandusele.

Sõerdi sõnul on palgakasv parandanud inimeste toimetulekut, sest kriisiaastatel langesid palgad üle viie protsendi.

Viimaste aastate kiire majanduskasv, ekspordimahtude kasv on mehe sõnul ettevõtetel võimaldanud suurendada tootmismahtusid ja suurendada töötajate arvu. Eelmisel aastalb seitsme protsendi võrra kasvanud hõive oli Sõerdi sõnul läbi aegade üks kiiremaid.

„Kuna kriisi tulemusel muutsid ettevõtted oma tööd efektiivsemaks, korraldati ümber tööprotsesse ja kasutati vähem töötajaid, siis ületas 2010. aastal tööviljakuse kasv palgakasvu. Eelmisel aastal tööviljakuse kasv aeglustus. Kuivõrd käesolevaks aastaks saab prognoosida palgasurvete jätkumist, mida tingib tööjõupuudus paljudel aladel ja surved tööjõule Skandinaavia turul, siis on palgakasvu kiire jätkumine majandusele risk,“ ütles Sõerd.

Rahandusministeeriumi palgakasvu prognoos tänavuseks aastaks on 3,8%.

„Võib arvata, et see kujuneb sellest prognoosist kõrgemaks. Inimestele on reaalpalga tõus positiivne, kuna selle tulemusel paraneb elatustase, pikemas perspektiivis aga juhul kui palgakasv ületab tööviljakuse kasvu, väheneb Eesti majanduse konkurentsivõime ja selle tulemusel võivad töökohad minna konkurentsivõimelisematesse riikidesse,“ hoiatas Sõerd.