"Pensisonisüsteemi eesmärk on tagada kauakestev sissetulek 20-30 aasta kauguses tulevikus. Meie teine pensionisammas ei ole veel jõudnud sinnamaale, et hinnata selle eesmärgi täitumist," märkis Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel pressiteates.

Ta selgitas, et trendide kujunemist on mõjutanud veel ka finantskriis, mil nii riik, pensionikogujad kui ka pensionifondid käitusid tormakalt ning sellele juhib ka riigikontroll õigustatult tähelepanu. "Tänaseks on rahandusministeeriumi eestvedamisel süsteemi juba täiendatud ja loodud paindlikud võimalused mitu korda aastas fonde vahetada," lisas ta.

"Nordea pensionifondide klientide pealt näeme, et pensionifondi vahetuse võimaluse loomine on toonud kaasa suurema huvi oma pensionifondide käekäigu vastu ja seda võimalust kasutatakse aktiivselt," kinnitas Tagel.

Riigikontrolli kogumispensionite süsteemi käsitleva auditi soovitustest valdav osa on seotud riigipensioni ehk esimese sambaga. Tageli sõnul on reformid kogumispensionite süsteemi esimeses sambas vajalikud, kuid lahendusi võivad pakkuda ka kolmanda samba ja tööandjapensioni parem rakendamine.

Nordea hinnangul on endiselt murettekitav inimeste vähene teadlikkus finantsplaneerimisest.

"Täna peab keskkooli lõpetaja valima endale pensionifondi sisuliselt 18. sünnipäeval. Kus ta selleks adekvaatset infot saab, kui kool neid teadmisi ei jaga? Ka igas kodus ei ole piisavalt palju investeerimisalast oskusteavet, mida lastele edasi anda. Seega ootan suure huviga rahandusministeeriumilt nimetatud haridusprogrammide rakendumist," ütles Tagel.