Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutati jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on saavutada prügiveoteenuse madalam ja läbipaistvam hind ning pöörata tähelepanu jäätmete sorteerimisele.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et seadus peab inimest kaitsma, mitte vastupidi.

„Praegu kehtiv seadus lubab Tallinnas loodaval prügimonopolil kehtestada hindu, mis ei allu mingile turu loogikale. Tegu on selgelt varjatud prügimaksuga, millest pealinna elanikel pole võimalik keelduda. Meie eesmärk on lõpetada nõukogude aeg, kus hinnad kehtestati riiklikult oma äranägemise järgi,” selgitas Vakra.

Soovi korral saavad omavalitused jätkuvalt korraldada olmejäätmevedu koostöös naaberomavalitsusega, volitades selleks näiteks mittetulundusühingut või sihtasutust. „Ainuke muudatus on see, et omavalitsuse allüksus ei saa enam küsida oma tegevuse eest elanikelt vahendustasu. Sellist ilma varjatud prügimaksuta koostöövormi kasutavad näiteks Valgamaa, Hiiumaa ja Kesk-Eesti omavalitsused,” ütles Vakra.

Eelnõu suurendab omavalitsuste rolli. Kui praegu on kohustuslik saada prügikonteiner täis nelja nädalaga, siis selleks, et edaspidi väärtustada olmejäätmete sorteerimist, luuakse koostöös omavalitsusega võimalus jäätmete kompostimise korral pikendada äraveograafikut kaheteistkümnele nädalale.

Keskkonnakomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 11. juunil. Jäätmeseaduse muudatusi toetavad Eesti Omanike Keskliit, Eesti Tööandjate Liit ja Eesti Jäätmekäitlejate Liit.