"Siia tuleks juurde lisada veel sanktsioonide mõju, mis on piiranud Venemaa teatud sektorite välisfinantseerimist ning samuti ettevõtete halvenenud kindlustunne, mis on kaasa toonud kapitali suure väljavoolu – selle aasta esimese kolme kvartali jooksul 86 miljardit dollarit. Selle aasta jooksul ulatub kapitali väljavool üle 100 miljardi dollari," selgitas ökonomist.

Pärast teisipäevast otsust tõsta intressimäär 17%-ni langes rubla kurss euro suhtes 22%, kuid pärast Venemaa välisvaluuta interventsiooni tugevnes see eilseks 10% võrra. Samas, likviidsus turul on praktiliselt olematu, mis näitab, et tegemist on vaid tehnilise ja lühiajalise mõjuga. Välisvaluuta interventsioonidel ei ole Venemaal soovitud efekti rubla kursile.

Mertsina sõnul on Venemaa rubla kursi languse pidurdamiseks kulutanud suure hulga välisvaluutat. Enne novembri alguse otsust rubla kurss vabaks lasta kulutas keskpank kuu jooksul 30 miljardit dollarit. Venemaa välisvaluutareservid on aastaga vähenenud 100 miljardi dollari võrra. Praeguseks on reserve järel ligikaudu 375 miljardit, kuid kaugeltki mitte kõike seda ei saa majanduse kaitsmiseks kasutada.

Halveneva kindlustunde foonil võib intresside tõstmine põhjustada isegi suuremat kapitaliväljavoolu ja koos sellega nõrgendada veelgi rubla kurssi. Lisaks selle jääb surve rubla kursile püsima seniks kui naftahind langeb. Mida kauem naftahinna langus kestab, seda enam suureneb võimalus Venemaal kapitalikontrolli kehtestamiseks. Vaatamata sellele, et keskpank on lubanud kapitalikontrolli mitte kehtestada.

"Venemaa on sisenemas justkui täiuslikku tormi. Selle majandusega on seotud terve komplekt, üksteist täiendavaid probleeme," lausus Mertsina. Koos sanktsioonidega on Venemaa üha enam asendamas importi kohaliku toodanguga, kuna uute turgude leidmine võtab aega. Nõrgenev rubla muudab sisseostetud kaubad kallimaks ning pidurdab investeerimist.

Investeeringutele mõjub kahjulikult ka ettevõtete ja investorite halvenenud kindlustunne. Inflatsioon on alates suvest kiirenenud ning ulatus novembris aastases võrdluses juba üle 9%. Koos inflatsiooni kiirenemisega on reaalpalk langusesse läinud ning see hakkab ka tarbimist vähendama. "Mis puudutab praegust aega, siis on Venemaal märgata tüüpilist hinnakasvu kiirenemise muret ehk püsikaupade ostmise paanikat, et rublasid ära kulutada. Samuti on hakatud hoolega pensione ja hoiuseid dollariteks või eurodeks vahetama," nentis ta.

Venemaa majandus läheb tõenäoliselt langusesse
Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul on Venemaa majanduskasv tasapisi aeglustunud, kuid püsinud aastases võrdluses keskmiselt 0,8% juures. Käimasoleva kvartaliga siseneb aga Venemaa majandus tõenäoliselt langusesse ning järgmiseks aastaks ootame tugevat majanduslangust, mis võib ulatuda ka ülejärgmisse aastasse.

"Kuigi tööpuudus on ametlikult praegu veel ajalooliselt madalaimal tasemel, 5% lähedal, hakkavad probleemid majanduses seda kindlasti suurendama. See, koos reaalpalga vähenemisega, võib aga tekitada tõsisemat ühiskondlikku rahulolematust ning tuua Putini pilvedes olevaid reitinguid allapoole. Sama kursiga jätkamine võib Putinile kalliks maksma minna," rääkis Mertsina.

Ohus on ka Venemaa reitingud. S&P alandas aprillis Venemaa riigireitingu BBB- le negatiivse väljavaatega, mis tähendab madalaimat investeerimisjärku. Sellest allapoole on juba spekulatiivne järk. "Paraku on Venemaa majandusolukord tõsiselt halvenenud ja halvenemas, mis peaks ka reitingu allapoole viima. Oktoobris alandas oma reitingut Moody’s," lausus Mertsina.