Kes küll ei oleks kokku puutunud veebilehtede või rakendustega, mis ühel hetkel töötavad, järgmisel aga mitte! Kui programmeerides on tehtud isegi tühine viga, võib see koormuse või kasutajate arvu suurenemisel muuta süsteemi aeglaseks või põhjustada selle täielikku kinnijooksmise. Vea üles leidmiseks ja parandamiseks võib programmeerijal kuluda isegi kaks nädalat.

Selle probleemi lahendamiseks on Priit Potter koos kolme partneriga töötanud välja erilise jälgimislahenduse Plumbr, mis leiab automaatselt üles IT-süsteemides olevad probleemid ning juhendab programmeerijaid nende ennetamisel ja lahendamisel. Plumbri peamine väärtus on rakenduses oleva vea juurpõhjuse automaatne leidmine. Nii säästavad programmeerijad aega ja raha, Plumbr teenib aga ühe serveri jälgimise eest vähemalt 500 dollarit aastas. Neil on praegu juba üle 200 kliendi, kelle hulgas on Nasa, Dell ja NATO.

Kõik neli Plumbri loojat töötasid koos IT-firmas Nortal. „Me puutusime sageli kokku vigadega programmide töös ja sellega, et programmeerijad ei osanud neid kõrvaldada,” meenutab Plumbri juht Priit Potter. Tema kolleegil Vladimir Šoril tekkis idee luua probleemi kõrvaldamiseks programm, kuid ta teadis, et see nõuab palju aega. Oma doktoritöö kirjutamisekäigus vaatas ta läbi kõikvõimalikud akadeemilised uuringud ja lõi Plumbri aluseks oleva tehnoloogia.

Äri aitas neil alustada endine töökoht.Nortal andis väikese stardikapitali ningvõimaldas kasutada oma ruume ja katsetadaoma projektide peal Plumbri lahendust.Oma tootest rääkimiseks loodi blogi,milles kirjutati ka programmeerijate jaoksaktuaalsetest küsimustest (blogil on igakuu kümneid tuhandeid lugejaid). Lisakspakkusid nad loodud Plumbrit esimestel kuudel kasutajatele tasuta, et hakata koguma andmeid programmides tekkivate vigade kohta. See võimaldab samu vigu teistes programmides ära tunda. Toode ise ei ole algusest peale eriti muutunud. Plumbri agent tuleb paigutada IT-süsteemi koodi. Kui see on tehtud, siis saadetakse andmed Plumbri pilveserverisse, millega saab hankida andmeid süsteemi töö kohta. Kui koodi töös märgatakse probleeme, annab Plumbr sellest teada ning viitab, kui tõsise probleemiga on tegu, ja pakub lahendust selle kõrvaldamiseks. Muutunud on aga Plumbri pakend: kui enne oli sihtrühm programmeerijad, siis nüüd on orienteerutud administraatoritele, kelle töö on jälgida IT-süsteemide edasist tööd.

IT-maailmas ei ole tarkvara jälgimise vahenditest puudust. Kuid need aga ainult fikseerivad probleemi, mitte ei viita selle põhjusele ega lahendusele. Plumbr on unikaalne, sest see on ainus programm, mis aitab lisaks probleemide tuvastamisele neid ka parandada. Potteri sõnul on see eelis ligi meelitanud ka investeeringuid. Aasta eest investeerisid ideesse miljon dollarit Londonis asuv äriingel Matt Arnold, endine Skype Estonia juht Sten Tamkivi, kes on investeerinud umbes kümnesse idufirmasse, ning mobiilmaksete platvormi Fortumo asutajad. Nende kliendid on firmad, kelle äri jaoks on tarkvara kriitiliselt oluline, näiteks pangad, e-poed ja toodete loomisega tegelevad firmad. Plumbrit kasutavad juba HBO, SEB, Nasa, Dell jt.

Selleks et paigaldada Pumbr oma ITsüsteemi, võib seda alguses kaks nädalat tasuta proovida, pärast seda tuleb maksta kasutamise eest aastatasu. Kui see jälgib juba valmis süsteemi, siis on hind 1299 dollarit aastas, kui aga tuleb jälgida arendusstaadiumis süsteemi, siis on tasu 499 dollarit,seejuures tuleb mõlemal juhul maksta iga jälgitava serveri eest. Priidu sõnul on neil praegu umbes 200 maksvat klienti. Maailmas on peaaegu 19 miljonit programmeerijat. Kui nende programmeeritavates süsteemides tekivad probleemid, kulutavad nad vea leidmisele ja kõrvaldamisele umbes kaks nädalat, mõnikord isegi pool aastat.

Plumbril on tugev müügiargument, sest tänapäeva tehnoloogilises maailmas võib säästetud aeg olla rahast väärtuslikum: võidab see, kes viib toote kiiremini turule. Kuigi siiani on kliendid ise Plumbri juurde tulnud, on ehk viimane aeg täiendada 15-liikmelist meeskonda ka müügimeeskonnaga, mille asemel on praegu üks inimene – Priit Potter ise.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti detsembrikuu numbrist.