Emotsionaalne Altai foorum: kas Venemaa jääb tänasel kujul alles?
Vladimir Rõžkovi ja liberaalse Saksamaa instituudi Friedrich Naumann Foundationi poolt alguse saanud Altai foorum on koht, kus debateerida saavad ökonomistid, poliitikud ja ajakirjanikud. Seekord olid teemadeks Ukraina sõja põhjused ning selle tagajärjed. Lisaks ka Venemaa tulevik ning kriisi mõjud riigile.
Palju mainiti loomulikult Vladimir Putini nime, aga ka Hitlerit. Neid kaht meest võrreldi ühel paneelil usinalt.
„Ma olen Putini ja Hitleri võrdlemise vastu, sest see tähendab, et me lõpetame dialoogi. Kui kumbki pool nimetab teist „fašistideks", siis on suhtlus lõppenud," ütles Euroopa Parlamendi asepresident Alexander Lambsdorff.
Moskvas asuva riskifondi Diamond Age Capital Advisors juht Vjatšeslav Rabinovitši käel oli sini-kollane käepael. Mees tuletas foorumil osalejatele meelde, et kui samadel teemadel vesteldaks mõnes muus Venemaa paigas, siis võiks nii mõnigi oma töökoha kaotada.
„Professor Andrei Zubov oli armastatud õppejõud Vene Riiklikus Ülikoolis. Ta vallandati, kuna võrdles Venemaa käitumist Ukraina suunal natsi Saksamaa käitumisega Austias," rääkis mees.
Altai foorumil käis äge debatt ka teemal - kes on Ukraina konfliktis süüdi? Lambsdorffi sõnul toetab Venemaa Ukraina mässulisi, sest ei soovi, et Ukraina astuks Euroopa Liidu ning NATO liikmeks. Rabinovitš tõi aga peamise põhjusena välja selle, et Venemaa juhtimise võtsid omal ajal üle FSB-lased viidates Putini varasemale luuretaustale.
Kremlimeelne poliitaktivist Timofei Bordašev ütles aga, et Venemaa suurim vaenlane on USA. Nende katsed tõmmata Ukraina ja Gruusia NATOsse lõid sõja tekkimise eeldused, vaidles Bordašev. „Venemaa reageeris nõnda nagu ta pidi reageerima, kui arvestada tänast rahvusvahelist konteksti. Esimest korda viimase 25 aasta jooksul on meile selge USA poliitiline suund: meie ameeriklasest partnerid soovivad võita," ütles mees.
Bordašev soovitas, et riik peaks Euroopalt ja USAlt nii poliitilises kui majanduslikus mõttes tähelepanu pöörama ja suunama selle hoopis ida suunas.
Loomulikult tekitas Bordaševi sõnavõtt foorumil erinevaid reaktsioone. Rabinovitši arvates oleks sama moodi võinud tema asemel kutsuda foorumile Putini. Teised arvasid, et Kremli-meelsete foorumilt eemale hoidmine ei võimaldaks kuulata, mida Putin arvab. „On aeg, et venelased ärkaksid üles ja avaksid silmad. Putin aitas kaasa sellele, et venelased põlvedelt üles tõuseks," ütles opositsiooni juht Vladimir Milov.
Kõlama jäi ka arvamus, et USA ei tohiks Venemaad ja Putinit liialt demoniseerida, sest see vaid kasvatab venelaste toetust oma juhile.
Ajakirjanikud kurtsid aga, et propagandamasin toimib jõudsalt kõikidel osapooltel ning selles olukorras on tõde raske tuvastada. Siberi regiooni žurnalistid ütlesid, et propagandat tuleb nii Venemaalt, Läänest kui ka Ukraina poolelt. Tõele on aga veel suuremaks ohuks Venemaa poolt hiljuti kehtestatud karmimad tsensuuriseadused.
Foorumil osalenud ärimeeste meel oli väga mõru. Väike- ja keskmiste ettevõtete juhid olid mures ning prognoosisid, et lähikuudel on neil pankrot õuel. Populaarseks sai arvamus, et selleks, et Venemaa majandus korda saada, peab Putin loobuma tsentraliseeritud võimust. Kreml peab poliitika, majanduse ja meedia demonopoliseerima.
Venemaa üks juhtivaid ökonomiste Jevgeni Gontmakher kinnitas kohalolnutele, et Putin mõistab, kui hapu on olukord. „Putin saab aru, et praegune riigi juhtimise moodus ei ole efektiivne ning korraldab juba kohtumisi nime all „süsteemi kriis"," ütles mees.
„Olukorda analüüsides arvan ma, et Venemaa majanduslangus on 2015. aastal 5% ning majandus on kogu järgneva dekaadi vältel kas nullis või miinuses. Ühiskonnale ei ole see kõik aga nii oluline. Inimeste peamine mure on, kuidas söök lauale saada," lisas ökonomist.
