Küsitlusele vastanud Eestis elavatest soomlastest 59 protsenti soovitab kolimist, 37 protsenti teeb seda väikese kõhklusega ning kaks protsenti ei soovita, vahendab Helsingin Sanomat.

Küsitlus on suhteliselt esinduslik, sest ligi 300 küsitlusele vastanud soomlast moodustavad ligi viis protsenti umbes 6300-st ametlikult Eestis elavast Soome kodanikust.

Soomlaste sõnul elavad nad Eestis mugavamalt, käivad rohkem väljas söömas ja kasutavad rohkem koduostuteenuseid. Eestis jääb palgast pärast maksude mahaarvamist rohkem kätte ja ostujõud on suurem, märgivad soomlased.

Töö- ja tervishoiuteenused on vastajate enamuse arvates vähemalt Soome tasemel.

Väljas söömise, ostujõu ning töö- ja tervishoiuteenuste osas hindas kolm neljandikku, et Eestis toimivad asjad Soomest paremini.

Eestlasi kritiseeritakse tihti kinnise iseloomu pärast, kuid soomlastest vastanutest enamiku sõnul ei iseloomusta Eestit sõna „enesessesulgunud“.

Eestis elavate soomlaste rahulolu selgitab osaliselt vastajate ametipositsioon: enamik töötab juhtivatel kohtadel (38 protsenti) või ekspertidena (28 protsenti). Kolmandik on ettevõtjad. Paljud tegutsevad infotehnoloogia ja kaubanduse valdkondades.

1982. aastal sündinud Ville Hytönen ostis poolteist aastat tagasi kodu puumajas Tallinna halvamainelisel Kopli poolsaarel. Ruutmeetri hind oli umbes viiendik Helsingi Kallio linnaosa tasemest. Nüüd näeb ta igal jalutuskäigul värskelt värvitud ja korda tehtud maja.

„Mind inspireerib Eestis areng, mida on näha. See inspireerib nii kirjaniku kui ettevõtjana,“ ütles Hytönen Helsingin Sanomatele.

Hytönen kolis Tallinna soome keele õpetaja ja tõlkija Anniina Ljokkoi juurde. Soomlanna Ljokkoi tuli Eestisse kaheksa aastat tagasi vahetusõpilasena. Märtsis sündis neil poeg Werner Villenpoika Ljokkoi.

„Oli kavatsus tuua ka ettevõte Eestisse,“ ütles Hytönen.

Kirjastus Savukeidas asub Turus ja raamatupood Tulenkantajat Tamperes. Hytönen küljendab raamatud ja teeb kaaned ülakorruse töötoas kodus Tallinnas. Raamatuid on juba aastaid trükitud Tallinnas.

Laokulud oleksid Eestis olnud väiksemad. Alkoholi müügiloa saamine raamatupoe avalikele üritustele oleks olnud Tallinnas võimalik erinevalt Tamperest. Ettevõtte maksueelised oleksid tulnud boonusena. Aga äripartner hakkas Tamperes toidupoodi pidama.

Hytönen ei ole siiski loobunud mõttest alustada Tallinnas raamatutega seotud äritegevust.

Maksud maksab Hytönen endiselt Soome, kuigi on välismaal Soome sotsiaalhoolekande alt väljas. Eestis maksab ta 1600 eurot aastas haigekassale.

Hytöneni arvates võiksid kahe Euroopa Liidu riigi süsteemid ühelaadsemad olla.

Tänu Eesti elektroonilisele allkirjale õnnestus Hytönenil Itaalias olles kirjanikuga kirjastusleping sõlmida, nii et Eesti Kultuurkapitalilt saadi õigel ajal toetust.

Ljokkoi sõnul ei toimi Eesti elektroonilised teenused siiski päris nii hästi kui ülistatakse.

„Ma soovitan kolimist vabakutselistele ja eeskätt helsinglastele, kes saavad kodus tööd teha. Oma vanemate kogemuste põhjal võin soovitada kolimist ka pensionäridele,“ ütles Hytönen.