“Kõige suurem probleem pole mitte aktsiisitõus kümnendi lõpus, vaid aktsiistõus seitsme kuu pärast – diislikütuse 14% aktsiisikasv tooks kaasa transiidiettevõtete tankimise Lätis ning mootoribensiini 10% aktsiisikasv paneks löögi alla kodumajapidamised ,” märkis Eesti Õliühingu juhatuse liige Toomas Saks.

“Tervikuna enamus toodete ja teenuste hindu Eestis tõuseb ning kütuste tarbimine langeb, diisli oma hinnanguliselt kuuendiku võrra, mistõttu vastupidiselt seatud eesmärgile võib riigi aktsiisitulu hoopis väheneda,” sõnas Saks.

“Meie ettepanek valitsusele on veelkord kaaluda järgmise aasta kütuste aktsiiside järsku tõusu ja vähendada kindlasti diislikütuse aktsiisi tõusu ning enne aktsiisitasude muutmist teha põhjalik analüüs aktsiisitõusu mõjust Eesti transpordisektorile. Samuti peaks aktsiiside võimalik kasv olema tasakaalus naaberriikidega ja vastama pikaajalisele aktsiisipoliitikale. Erinevate kütuseliikide maksustamist tuleks käsitleda komplektselt ja maksukoormuse jaotamisel lähtuda kütuse energiasisaldusest ja kasutusotstarbest. Mõne kütuseliigi põhjendamatu eelistamine võib viia turu tasakaalust välja,” tähendas Saks.

Eesti Õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking Tallinn AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS.