„Eelnõu aitab eelkõige väiksemaid ettevõtjaid, kuna võimaldab neil endil oma halduskoormust vähendada ja keskenduda nii enam oma põhitegevusele. Majandusaasta aruanne lüheneb ja mikroettevõtjad tegevusaruannet enam esitama ei peagi.“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester.

„Kokkuvõttes parandab muudatus ettevõtluskeskkonda, mis on majanduskasvu alus, samas säilib aruandluse kvaliteet," lisas ta.

Olulisemad eelnõus käsitletud teemad on mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamine ning mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemine.

Lisaks plaanitakse auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse kohustuse piirmäärade tõstmist peaaegu kaks korda. Eelnõu jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiv.

Eelnõus rakendatakse ettevõtjate suuruskategooriate kriteeriumitena nii majandusaktiivsust iseloomustavaid arvnäitajaid kui ka avaliku huvi määra iseloomustavaid näitajaid. Nii on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige.

Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku neli miljonit eurot, müügitulu kaheksa miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.