Urve Palo postitus:

Väinamere Liinid on ootamatult tulnud välja süüdistusega, nagu riik ei oskaks arvutada, kui palju üks teenus on kallim kui teine. Uus hüpotees on, et nende pakkumine parvlaevaühenduse pidamiseks saartega on hoopis odavam, kui Tallinna Sadama laevadel.

See on osav konstruktsioon. Leedo ja tema sõbrad teavad väga hästi, et riik kui hanke korraldaja ei saa ennast kaitsta - seadus ei luba ilma hankel osaleja loata pakkumist avaldada. Kuigi hanke lõppemisel tegime Väinamere Liinidele ettepaneku ausaks mänguks: paneme kaks pakkumist avalikult välja ja las siis avalikkus otsustab, kellel õigus, siis nemad loobusid. Sogases vees on aga kergem kala püüda, seda teavad saarte mehed hästi.

Võin endiselt kinnitada, et Väinamere Liinide pakkumine oli aasta peale 6 miljonit eurot kallim ehk 60 miljonit eurot 10 aasta peale.

Kokku on riik ja Väinamere Liinid vaielnud parvlaeva hankel üle 40 juriidilises episoodis, sh kolm riiklikku järelevalvet, viis VAKO vaidlust, viis kohtuasja kuni riigikohtuni välja. Ja Väinamere Liinid on kaotanud igas vaidluses. Mitte ükski otsus ei kinnita, nagu oleks neil õigus. Punkt.

Mina hindan inimestes väga oskust õigel hetkel loobuda. Soovitan seda ka Vjatšeslav Leedole ja tema sõpradele. Küll hakkab äri Saksamaal ka paremini minema, kui oma energia suunata kiuslikkuse ja pettumuse asemel põhitegevusele - tööle.

Väinamere Liinid esitas nõudekirja Urve Palo poolt meedias esitatud valeväidete ümberlükkamiseks Heltermaa-Rohuküla ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja ja laevade leidmiseks korraldatud riigihanke tulemuste kohta.

Palo on meedias korduvalt väitnud, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadamatütarfirmade OÜ TS Laevad ja OÜTS Shipping ühispakkumusest 60 miljonit eurot kallim, mis ei vasta tõele.

Väinamere Liinide juhatuse liikme Tõnis Rihvki sõnul tõestavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljastatud kahe pakkumuse võrdlusandmed, et Palo väited 60 miljoni eurosest vahest on puhas väljamõeldis.