Kui graafiline disain on visuaalne probleemi lahendamine, kus keskseks on välimus, ruum ja värvilahendused, siis kommunikatsiooni disain laiendab seda teemat vaadeldes, millise kuju kommunikatsioon võtab.

Ühe näitena sellest, kuidas kommunikatsiooni disain töötab, toob Bonne Zabolotney treening-rakenduse-äpi, mida ta ise kasutab. Lisaks sammude lugemisele võimaldab see tal kaasata ka teisi treenijaid. Tema on kaasanud oma kaks õde ja venna, kellega ta neil teemadel arutleb ja natuke ka võistleb. Tänu äpile suhtleb ta oma lähedastega moel, mida ta poleks osanud oodata. See on ilmekas näide interdistsiplinaarsest kommunikatsiooni disainist, mis annab palju võimalusi luua uusi kogemusi industriaalse- ja tootedisaini seisukohast. „Asi pole ainult selles, et luua suurepärane äpp, asi on suurepärase kogemuse loomises,“ selgitab Zabolotney.

Kommunikatsiooni disain on huvitatud kommunikatsiooni meetoditest, tuginedes oma avastustes nn osalejadisainmeetoditele. Ehk räägitakse otse inimestega, keda peetakse teenuse lõpptarbijateks. Tehakse süvitsiminevaid intervjuusid, mille pinnalt hakatakse looma tarbijaprofiili. Ainult tänu protsessi varases järgus saadud individuaalsetele kogemustele tuginedes on lootust, et avaldub või sünnib midagi, mis on väärt turundamist.

Näiteks palutakse osalejatel teha 10 pilti asjadest, mis on talle tähtsad. Antakse 10 dollarit, et lahenda mingit probleemi. Disainerid proovivad ja proovivad ning otsivad tuuma, seda õiget asja, seda tõeliselt olulist ja huvitavat. Nad vaatlevad, millise kuju probleem võtab ning analüüsivad, kas pakutavad lahendused on ikka parim suund. Mõnikord töötatakse 30 ideega. Pidev dialoog nõuab meeskonda – kliendi ja turundajate panust. Mida varem suhtlus käivitub, seda parem.

Zabolotney näitlikustab ka seda protsessi. Ühel tema õpilastest oli kinnisiidee teha terviseäpp puuetega inimestele. Paljud olid tema mõtte suhtes väga kriitilised, sest näis, et isiklik kogemus (isa hooldas ratastoolis ema) varjutas tema projekti arengut. Seepeale suhtles neiu kogukonnaga, kogus infot ning dialoogi lõpptulemusena taipas, et tegelikult vajasid hoopis puuetega inimeste hooldajad äppi, et leida tuge. Sellest teadmisest kannustatuna võttis ta suuna hooldajate võrgustiku toetamisele. Ta lõi plastikkaardi, mille näitamisel said hooldajad kogukonnakeskusest teatud ajal tasuta kohvi, et tuua kokku sarnase probleemiga inimesi ja aidata neil omavahel suhelda. Äpp võimaldas neil vahetada ka infot heade arstide, abinõude ja apteekide kohta.

Kuidas ettevõte või organisatsioon saaks kommunikatsiooni disainist kasu lõigata? Zabolotney tõdeb, et see on suur väljakutse. Esmalt on paljud ettevõtjad liiga kannatamatud, et selles protsessis osaleda. Lisaks nõuab see vastavat haridust, et klientidega sellisel tasandil töötada. Kui ettevõtted aga selle sammu astuvad ja usaldavad kommunikatsiooni disaini, on nende projektid hämmastavalt edukad. Nii näiteks võitis Bank of America miljoneid uusi kundesid just tänu disaineritele, kes tulid välja täpselt sihtgrupile (noored lastega emad) mõeldud nutika säästmisplaaniga.

Mida turundajad peaksid kommunikatsiooni disainist teadma? – Seda, et disainerid tahavad olla kaasatud juba strateegia alguses, sest neil on palju pakkuda. Dialoogi tuleb hoida avatuna, lubada disaineritel esitada rohkelt küsimusi, anda neile ohtralt tagasisidet, samas olla julgelt kriitiline terve protsessi käigus, mitte oodata selle lõppu. Siis on disaineri jaoks asi valmis ja lõpetatud.

Turundusraadio saadet saab kuulata siit.