Putin tahab hakata nafta tekitatud eelarveaukude lappimiseks ettevõtteid müüma
Nafta maailmaturu hinnalangus tüürib Venemaa teise järjestikuse majanduslanguse aasta suunas, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Venemaa on aastate jooksul pidevalt väikeste riigifirmade osalusi müünud, kuid tempo on pärast Vladimir Putini presidenditoolile naasmist 2012. aastal aeglustunud.
Ning erastamislainega seotud mälestused on Venemaal valulised, sest kui liberaalsed majanduspoliitika viljelejad 1990. aastatel riigi nõukogude aegset majandust ümber suunasid, rikastus erastamises vaid käputäis inimesi, kes oligarhide klassi moodustasid.
Alrosa, Rosnefti ja Bashnefti, Venemaa Raudteede, riigipanga VTB, Aerofloti ja Riigi suurima laevaehitusfirma Sovcomflot juhid kutsuti eile kohtumisele, kus Putin oma majandusmeeskonnaga nendega erastamisplaane arutas.
Renaissance Capitali analüütik Oleg Kuzmin tõdes, et varem oli erastamise põhjus majanduse struktuuri parandamine ja efektiivsuse suurendamine, nüüd on aga eesmärk raha. „Nafta hinna langus on üks peamisi põhjusi, miks erastamine taas päevakorda tõusis,“ märkis ta.
Peaminister Dmitri Medvedevi kabineti selle aasta eelarve on kavandatud 3-protsendilise defitsiidiga 50 dollari tasemel keskmise naftahinna juures. Sellisel tasemel oli nafta novembri alguses.
Venemaa jaoks on naftahinna langus väga valulik. Kuni 2014. aastani andsid nafta- ja gaasitulud eelarvest enam kui poole. Hinnalangus surus osakaalu mullu 43 protsendile. Kui toornafta keskmine hind on 30 dollari tasemel, kahaneb tulude osakaal eelarves 35 protsendini, tõdetakse Sberbanki investeerimispanganduse analüüsis.
Üks suur rahaallikas on erastamine. Seni on aga investorid korruptsiooniprobleemides Moskva erastamise eduka läbiviimise suhtes sügavalt skeptilised. “Iga odava hinnaga müüki saadaks kahtlustused, et teoksil on taas midagi 1990-ndate sarnast,“ tunnistas majanduslehele üks ametnik.
2010. aastal, mil Putin oma presidendikoha Medvedeviga vahetas, lubas valitsus samuti erastamist, kuid suurem osa plaanitud suurtest tehingutest on senini veninud ning paljud toona sihikule võetud firmad on ka praeguses nimekirjas.
Vedomosti kirjutas jaanauri alguses, et 2015. aastal riigikassasse erastamisest laekunud 5 miljardi rubla asemel loodab valitsus 2016. aastal erastamisest riigi rahakotti turgutada triljoni rublaga.
Rosneftile lähedal seisev allikas kinnitas Financial Timesile, et firma juhatuse esimees Igor Setšin soovitas erastamisotsust mitte langetada.
„Vaadates seda pikka nimekirja, on Sovcomflot ainus firma, mille erastamine tundub realistlik,“ tõdes Euroopa panga juht Venemaal.
Ka Vladimir Putin kustutas eile liiga suurejooneliste plaanide ideed. Riik ei tohi tema sõnul kaotada kontrolli strateegiliselt oluliste ettevõtete üle ning riigifirmade osalused võib müüa vaid Venemaal registreeritud ostjatele. Ka ei maksa hellitada lootusi, et midagi võileivahinna eest müüakse.
