Pühapäeval alustas Prantsusmaa ultraparempoolne poliitik Marine Le Pen presidendivalimiste kampaaniat karmi immigratsiooni ja globaliseerumise vastase kõnega. Investoritel ajas kopsu üle maksa äsja alanud frexiti hirm, kuna riskitakse sellega, et võimule saades viib Le Pen riigi euroalalt välja.

Kuigi Le Peni ohuga on kaua arvestatud, muutus olukord tema kasuks kui konservatiivide kanditaat Francois Fillon sattus skandaali. Teda peeti Le Peni tõsiseks vastaseks.

„Praegune vaade on selline, et presidendivalimiste esimeses voorus on tema võit üsna tõenäoline, kuid poliitvaatlejad arvavad, et teises voorus läheb tal raskeks,“ ütles City Indexi analüütikud Fiona Cincotta.

Prantsusmaa valimissüsteemis peab esimeses presidendivalimiste voorus kanditaat saama enamuse, et saada ühe vooruga presidendiks. Esimene voor toimub 23. aprillil. Esimese vooru valimisküsitlustel juhib Le Pen, kuid tal jääb praeguse seisuga veidi puudu enamuse saavutamiseks. Kui keegi ei saavuta enamust, tuleb 7. mail presidendivalimiste teine voor, kus kaks esimese vooru populaarsemat kanditaati uuesti valimistele. Teise vooru osas arvatakse, et endine majandusminister Emmanuel Macron võidab teises vootus 65 protsenti Le Peni 35 protsendi vastu.

„Olukord sarnaneb väga ja paralleele saab tõmmata Trumpi ja isegi brexitiga, kui investorid hakkasid otsima raha turvasadamaid ja samaaegselt eurot müüma,“ ütles Cincotta MarketWatchile.

Prantsusmaa valitsuse 10-aastaste võlakirjade tootlusvahe Saksa sama kestvusega paberite suhtes kärises mitme aasta suurimaks, mis näitab, et kardetakse Prantsusmaa majanduse pärast.

Le Peni retoorika on justkui Trumpi oma kaja Euroopas, kus Le Pen lubas anda Prantsusmaale vabaduse tagasi. Ta lubas panna Prantsusmaa Euroopa Liidu liikmelisuse referendumile, kutsus üles Prantsusmaad lahkuma euroalalt ning oluliselt vähendama immigratsiooni.