Juhatuse liige varastab firma tagant. „Aga mehed, ma olen teile ammu rääkinud, et mul on raha vaja!”
Ginter rääkis, et kui ta firmas alustas, saatis partner ta ühte varastanud juhtivtöötajat vallandama. "Juhtivtöötaja kirjutas võlatunnistusele alla, jättis autovõtmed kontorisse ja läks koju. See oli vanadel aegadel. Me oleme viimasel paaril aastal istunud korduvalt laua taga tippjuhiga, kelle keskastme juht varastab. Kui juhatuse liige meid kuulab ja asub koguma tõendeid, siis läheb hästi," ütles ta.
Advokaat Piret Schasmin rääkis sellest, mis juhtub, kui ei taheta tõendeid koguda. "Paar aastat tagasi oli tüüpiline juhtum: Eesti ettevõte, mille osanik oli välismaal. Oli kahtlus, et üks juhatuse liige varastas firmalt mitme miljoni väärtuses kaupa. Firma osanik tahtis kiiresti tegutseda ja asus juhatuse liiget küsimustega pommitama, kutsus isegi Genfis asuva juhatuse vaibale ja nõudis rangeid vastuseid. Kohtumise lõunapausi ajal põgenes varastanud juhatuse liige Tallinnasse. Järgmise päeva hommikul lõpetas ta kõikide töötajatega töölepingud, müüs firma autod oma pereliikmetele, kandis firma kontodelt paar miljonit välismaale ja oma pereliikmetele. Lõpuks lõpetas ka kontori rendilepingu," rääkis Schasmin. "Kui me lõpuks kohale läksime ja asjad kätte saime, oli kõik oluline hävitatud: dokumendid kustutatud ja arvutid tühjaks tehtud."
Mida tuleks teha? "Mõtle, kontrolli kahtlusi, kogu tõendeid ja seejärel plaani kõik ette. Kui tundub, et petva juhatuse liikme puhul aitab ainult lepingu lõpetamine, siis tegelikult sellest ei piisa. Näiteks tuleks mõelda sellele, kas on piisavalt alust töölepingut lõpetada, sest varas võib pöörduda hoopis töövaidluskomisjoni, kus talle nõutakse välja hüvitis," rääkis ta.
Schasmini sõnul tuleb alati nõuda varade arestimist. "Ühel juhtumil ütlesime kliendile ehk firma omanikule, et ära tee midagi enne varade arestimist. Omanik ütles, et ei, ma ei taha, et see inimene oleks päevagi veel siin kontoris. Me saime küll firma enda kätte, kuid juhatuse liige tegi ennast varadest tühjaks, kirjutas auto, maja, kõik naise nimele."
Ginter rääkis, kuidas sellel esmaspäeval võeti üks juhtivtöötaja maha. "Meie klient oli nõus võtma kaks nädalat aega tõendite kogumiseks ja selle käigus pidi ta ära maksma ühe varastanud töötaja esitatud võltsarve. Selle sammu tõttu ei hakanud varastav töötaja kahtlema ning kui me peale lendasime, pidi töötaja lõpuks jala koju minema," rääkis ta.
Kuidas kontrollida kahtlusi?
Schasmin rääkis, et kõige parem koht kontrollimiseks on pangakonto väljavõte, kuid sageli pole osanikel neile ligipääsu, kuid meiliserverile on. "Meilides on tavaliselt väga palju informatsiooni.
Raamatupidamisandmed, kuigi need ei pruugi alati õiged olla. On ka kogemusi, kus tegelike maksete saajaid raamatupidamises ei näidata, vaid raha on kantud puukettevõtetesse."
Ginter lisas juurde, et ka audit ei pruugi olla turvaline. "See, et teil on väga ilusast firmast audiitor, ei tähenda veel, et see võib aidata. Oleme tabanud ka juhtumeid, kus on näha, et varastav juhatuse liige ostis audiitorile reise ja kandis raha auditeerimise ajal."
Vallandamisest ei piisa
Soraineni advokaat Ants Mailend rääkis, et isikuga x või y töösuhte lõpetamisest ei piisa. Praktikas on näide tootmisettevõttest, kus oli kaks osanikku, kes olid ka juhatuses. "Nad läksid omavahel tülli ja üks osanik müüs varad maha, muutes teise rahakotiks. Kui on aeg käes varastava juhi töölepingu lõpetamiseks, siis tuleb mõelda ka riskidele. Juhatuse liikmetele on suured hüvitised lepingutes kirjas ja enne tuleks mõelda, kas omanikul on piisavalt püssirohtu," ütles ta.
Ginter tõi näiteks Tallinna Sadama kogemuse, kus juhid esitasid kaitsepolitseis ütlusi andes lahkumisavaldused. "Aasta hiljem esitas üks neist hagi Tallinna Sadama vastu ja nõudis kuue kuu konkurentsikeelu hüvitise rahuldamist ja kahes kohtuastmes ta võitis. Nüüd loodame, et riigikohus võtab mõistuse pähe."
Soraineni advokaat Norman Aasa sõnul on vaja kahte nädalat, et koguda kokku kõik tõendid. "Sul peab olema uus juhatuse liige, välja selgitatud varad ja valmidus neid arestida. Septembris oli näide, et esialgu pidime firma kontorisse varast tabama minema kell 11, aga alles kell 14 tuli pangast kõne, et kontod on nüüd arestitud ja siis saime minna."
Carri Ginter rääkis ka olukorrast, kus klient küsis, kas ta tohib varastanud töötajat lüüa. "Seda me ei saanud lasta teha, sest sa kaotad igasuguse võimaluse. Varastav töötaja sageli tahab, et ta vahele jääks, sest ta on terve kuritegevuse aja pinges olnud. Aga ta tahab väärikalt lahkuda. Ja enamasti räägib ta siis ka kõik ära. Me läheme kohale alati suure meeskonnaga, kelle hulgas on ka turvatöötajad. Juba see mõjub varastavale juhile kiiresti, inimene laguneb ja tunnistab kõik üles."
