25. mail kehtima hakkava uue seaduse eesmärk on anda inimestele parem ülevaade ja suurem otsustusõigus oma digitaalsete andmete üle. “Need on kõik andmed, mille järgi on võimalik isikut tuvastada – näiteks nimi, isikukood või e-posti aadress,” selgitas Aron ning lisas, et kui siiani on ettevõtetel olnud vaba voli, kuidas klientide andmeid hoida ja kaitsta, siis uus regulatsioon loob selleks kindla raamistiku ning ähvardab eksimisel hiiglaslike trahvidega.

“Meie oleme üleminekuks valmistunud näiteks uute nõusolekuvormide haldamissüsteemide väljatöötamisega ning töötajate koolitamisega,” kinnitas Aron ning lisas, et kuna regulatsioon on pikk ja keeruline, kujunevad head tavad selle tõlgendamiseks ilmselt aja jooksul. “Näiteks, kes annab alaealise andmete haldamise nõusoleku või millise täpse protsessina hakkab toimuma kliendi andmete ühest ettevõttest teise kandmine.”

Olulised muutused kliendi jaoks:

Sul on õigus olla unustatud. Kliendi soovil peab ettevõte kustutama kõik andmed, mida pole otseselt vaja arveldamiseks või teenuse tagamiseks. Näiteks kui inimene on tööle kandideerinud, kuid soovib peale konkurssi olla nn. unustatud, siis peab ettevõte oma andmebaasist kustutama kõik kandideerimisega seotud info.

Andmete ülekandmine. Kliendil tekib õigus ettevõttele öelda, et kõik temaga seotud andmed tuleb teisele ettevõttele üle anda. Näiteks võib laste üle kanda krediidiajalugu, et saada uues ettevõttes paremaid krediiditingimusi.

Privacy by design. See tähendab, et klient peab edaspidi andma selgesõnalise ja dokumenteeritud nõusoleku oma andmete kasutamiseks. Seda nõusolekut on alati võimalik muuta või tagasi võtta. Näiteks e-posti aadressi kasutamine otseturunduses.

Kuna digiajastul on üha rohkem otsuseid automatiseeritud, tekib uue regulatsiooniga kliendile ka õigus saada seletus automaatselt tehtud otsuste kohta. Kõige klassikalisem näide automaatsüsteemi poolt langetatud resolutsioonist on krediidiotsus ja kliendil on õigus nõuda selgitus, millistel alustel otsus langetati.