Osa Estonian Airi endistest töötajatest on esitanud Nordica vastu hagi, kus nõutakse pankrotistunud lennufirma kohustuste täitmist 1,64 miljoni euro ulatuses. Nõue koosneb peamiselt saamata jäänud lisahüvitistest. Hagejad väidavad, et vana lennufirma on kesta vahetanud ja võlgadest põgenemise eesmärgil uude kehasse kolinud.

Tegemist on „õigusliku" väljapressimise taktikaga, millega kahjustatakse Eestile oluliselt tähtsamaid väärtusi kui mõne aktivisti poolt üles köetud soov teenida suhteliselt kõrge palgaga inimestele üsna suuri lisahüvitisi.

Estonian Airis töötas pankroti hetkel pisut üle 150 töötaja. Tänaseid hagejaid on nendest umbes 55. Täpset kohtusse pöördujate arvu ei oska öelda, kuna pole selge, kas kõik inimesed on üldse avaldanud soovi Nordica vastu nõudeid esitada.

Kui ajakirjanduses üritavad hagejad jätta endast mulje kui väärkoheldud ja sotsiaalse ebaõigluse all kannatavad töötud, siis tegelikkus on kardinaalselt erinev. Kõik Estonian Airist koondatud töötajad on nõustunud enda koondamisega. Peame mõistma, et hagejate näol on tegemist kõrgepalgaliste professionaalidega, kellel pole probleemi töö leidmisega. Nii mõnigi teenis siis ja teenib ka praegu 10 000 eurot kuus.

Hagejate keskmine nõue on umbes 30 000 eurot inimese kohta, suurimad nõuded jäävad pisut alla 80 000 euro. Tõsi on, et paljudel inimestel jäi Estonian Airist saamata veidi üle kuu aja palk aja eest, mil Estonian Air enam ei tegutsenud. Samal ajal maksis töötukassa välja maksimaalselt hüvitised ning uue töö leidmisega sisuliselt probleeme polnud (v.a üksikjuhtumid).