Valitsus otsustas Haabersti ristmiku projekti toetada täiendavalt 1,065 miljoni euroga, et luua koos ristmiku ehitusega ka toimiv ühistranspordiraja võrgustik.

Lisaks toetati Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist summas 8,1 miljonit eurot ning Narva linna läbiva transiitteede projekti täiendavat rahastamist 2,9 miljoni euroga.

Kuidas raha üle jäi?

Esmalt taotles Tallinn lennujaamani ulatuva trammitee ehituse tarbeks 16,8 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt. Samal ajal selgus, et trammitee ehitamiseks on võimalik taotleda ka Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF-i vahendeid, sest see trammiliin on otseselt seotud Rail Balticu eesmärkidega.

Tallinna CEF-i taotlus rahuldati ja EL maksis 12 miljoni euro suurusest hankest CEF-i kaudu kinni umbes 10 miljonit eurot. See aga tähendas, et ühtekuuluvusfondist saadud 16,8 miljonit eurot jäi üle.

Kuigi Euroopa Komisjon otsustas seda summat vähendada, on nüüd ikkagi võimalik 12,1 miljonit eurot teistele infrastruktuuriprojektidele kasutada. Mujale kui taristuinvesteeringuteks seda raha kasutada ei tohi.

Eesti Päevaleht kirjutas jaanuaris, kuidas minister Kadri Simson üritas algul kogu raha suunata Keskerakonna juhitud Tallinna linna taristuprojektidesse, sest taotlusi küsiti küll ka Tartult ja Narvalt, ent samas väideti, et raha saab kasutada vaid "rööbastranspordi projektideks". Tartus ega Narvas aga teatavasti tramme ei sõida. Toona rõhutas Simson Päevalehele antud kommentaaris endiselt, et kuna raha jäi üle trammiprojektist, pidi asendus olema rööbastranspordiobjekt. Nüüd tundub, et nii jäik eurorahade süsteem siiski polnud, sest raha sai anda ka näiteks Haabersti ristmikule.