Kui mullu asutati Eestis 21 947 ettevõtet, siis Leedus 11 378 ja Lätis 10 094 uut ettevõtet ning koondnumbrites ületab Eesti oma lõunanaabreid Baltikumis seega pea kahekordselt. Oma rolli mängivad Eesti puhul e-residentide ettevõtted, mida on viimastel aastatel asutatud kokku üle 5000.

Veelgi kõnekama tulemuse saab siis, kui jagada loodud ettevõtete arv tööealise elanikkonna hulgaga riikides, mis tähendab, et möödunud aastal asutati tööealise elaniku kohta Eestis 0,02 ettevõtet, Lätis 0,007 ning Leedus 0,005 ettevõtet. Nende näitajate põhjal saab väita, et eestlased on Balti naabritest 3-4 korda ettevõtlikumad.

Leppäneni hinnangul võib sääraste erinevuste taga näha mitmeid põhjuseid. „Kindlasti kinnitavad need numbrid Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning ettevõtete asutamise lihtsust. Ka ei tasu alahinnata arvukaid edulugusid, millest meie inimesed motivatsiooni ja inspiratsiooni ammutavad, värskema näitena saame siinkohal tuua Taxify hiigeltehingu,“ ütles ta. „Eestlaste ettevõtlikust ning ökosüsteemi võimekust kinnitab ka meie kogemus SEB Innovatsioonikeskuses, kus napilt aastase tegevusperioodi vältel on keskusest erinevate programmide ja häkatonide raames läbi käinud ligikaudu 1500 ettevõtjat,“ lisas Leppänen.

Lisaks atraktiivsele ettevõtluskeskkonnale ja hästi arenenud iduettevõtete ökosüsteemile võib Baltimaade erineva ettevõtlikkuse taseme põhjusena näha ka demograafilisi protsesse. „Kui Eestis on väljaränne pidurdunud ning paljud varem lahkunud on leidnud tee tagasi kodumaale, siis Lätis ja Leedus on väljaränne paraku endiselt terav probleem ja seda eelkõige noorte haritud inimeste seas. Ning just nemad on eelkõige need, kellel on julgust ja ambitsiooni võtta riske ning asutada uusi ettevõtteid,“ sõnas Leppänen.